/nginx/o/2011/02/01/508343t1h236b.jpg)
/nginx/o/2016/11/09/6056381t1h1843.jpg)
Väga keeruline on kontrollida, kas inimene, kes tahab järelmaksuga arvutit osta, räägib enda kohta ikkagi tõtt.
Marko Vaik: võite pankadele öelda ükskõik mida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tihtipeale ei tea laenuandja teist mitte midagi, » rääkis DataMe OÜ, äriedenduse juh Marko Vaik Eesti koolitus- ja konverentsikeskuse ning FinanceEstonia korraldatud konverentsil: finantssektori arengusuunad 2017. aastal.
Pangad omavahel informatsiooni Eestis ei vaheta. «Mida teab teie kohta SEB, seda teised pangad ei tea.»
«Nad on oma mudeleid lihvinud selliseks, et antud andmete põhjal on võimalik teha automaatotsuseid, aga seda, kas teil ka tegelikult on kolm last, nad kontrollida ei saa,» rääkis Vaik.
Samas tekib iga päev kõikide meie ostukäitumiste, maksete, kohustuste, finantsdistsipliini kohta tohutult informatsiooni. 85 protsenti sellest on kolme panga käes. 40 andmeist kuulub Swedbankile, 23 protsenti Nordea ja DNB ühispangale ja 22 protsenti SEB-le. Kokku on Eestis aga 62 krediidiandjat ja panka.
«Kui teised pangad saaksid ligi samale informatsioonile kui suured tegijad, suudaksid nad pakkuda ka paremat teenust. Informatsiooni omamine aitab teha paremaid otsuseid ja muuta laenud odavamaks,» rääkis Vaik.
Euroopa Liit võttis vastu määruse, mis jõustub 2018, ning see võimaldab oma andmeid igalt poolt kaasa võtta. «Kui kogu informatsioon oleks mulle kättesaadav, saaksin võrrelda, kas minu laenutingimused on sama head kui teistel sarnastel inimestel. Saaksin poest küsida, kas toitun piisavalt tervislikult.»
«Andmed, mis te endast maha jätate, kuuluvad teile. See on ühe aasta pärast, kui Euroopa Liidu määrus on kohaldunud ja kõik ettevõtted peavad seda täitma,» tõdes Vaik.