/nginx/o/2011/02/01/508343t1h236b.jpg)
/nginx/o/2016/11/09/6056285t1he2c6.jpg)
Võrreldes nii arenenud riikidega kui ka tärkavate majandustega on Eestis ebaproportsionaalselt palju pangalaene, võlakirja- ja aktsiaturg on samas suhteliselt marginaalsed.
Aare Tammemäe: Eestis on ebaproportsionaalselt palju pangalaene
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Oleme kordades väiksema finantssügavusega kui arenenud riigid,» rääkis Redgate Capital, partner Aare Tammemäe Eesti koolitus- ja konverentsikeskuse ja FinanceEstonia korraldatud konverentsil: finantssektori arengusuunad 2017. aastal.
McKinsey Global Institute’i metoodika järgi on Eesti finantssügavus 2015. aasta andmete järgi 19 miljardit eurot ehk 93 protsenti Eesti sisemajanduse kogutoodangust (SKT). Enamiku finantsvarast moodustavad pankade antud laenud ligi 16,5 miljardi euroga. Eesti võlakirja- ja aktsiaturg on pankade antud laenudega võrreldes suhteliselt marginaalsed.
Arenenud riikides on pangalaenude osakaal 30 protsenti, võlakirjadel 49 ja aktsiaturul 21 protsenti. Eestis on pangalaenud osakaal 85 protsenti, võlakirju on olematult.
«Näiteks Tallinna börsil noteeritud ettevõtete turuväärtus võrreldes SKTga on vaid 9,3 protsenti; võrdluseks: Poolas on see 30, Soomes 90 protsenti,» on Tammemäe välja toonud.
«Milles seisneb probleem? McKinsley uuringu järgi peaks kasvava majanduse finantssügavus olema palju suurem ehk vähemalt 150 protsenti SKTst. Sealjuures ületab arenenud OECD riikide keskmine 200 protsenti. Seega peaks Eestis asuv finantsvara olema ca 10 miljardi euro võrra suurem.»