Rõivase aeg: tukkuv majandus ja jõuline maksuamet

Taavi Rõivas. Foto: Margus Ansu

Taavi Rõivase kahe ja poole aastast ametiaega jäävad muuhulgas iseloomustama paigal tammuv majanduskasv ja maksuameti tunduvalt jõulisemaks muutumine.

Eesti majandus on viimastel aastatel kasvanud väga vähe. 2014. aasta 2,1-protsendine kasv kängus 1,1 protsendile 2015. aastal. Euroopa Komisjoni hinnangul kasvab ka sel aastal Eesti majandus 1,1 protsenti.

Taavi Rõivase valitsemisajal rakendus mitu ettevõtjatele peavalu valmistanud seadusemuudatust. Kurikuulus 1000-euroste arvete deklareerimise kohustus käivitus 2014. aasta 1. novembrist.  Selle kohaselt tuli käibemaksukohustuslasel hakata deklareerima  kõiki vähemalt 1000-euroseid arveid, milles firmade raamatupidajad nägid otsest töökoormuse tõusu.

Sama aasta 1. detsembrist muutus ettevõtluses kasutatavatelt sõiduautodelt sisendkäibemaksu mahaarvamine. Kui sinnamaani sai sõiduautoga seotud kulutustelt maha arvata 100 protsenti sisendkäibemaksu, siis edaspidi vaid 50 protsenti.  Mõned erandid, nagu näiteks taksod ja õppesõiduautod, siiski jäid. Asja mõte oli panna ettevõtjad tõestama, et firmaautosid ei kasutata erasõitudeks.

Juulist 2014 alustas tööd töötajate register, mille eesmärk oli vähendada n-ö mustalt töötamist. Kõik töötajad tuleb nüüd selles registris registreerida vähemalt üks päev enne tööle asumist. Registri käivitumise esimesel päeval lisandus kohe 12 000 uut töötajat.

Hea uudisena töötajate jaoks tõusis 2016. aastal lähetuste päevaraha maksuvaba määr 50 euroni.

Rõivase valitsus jääb meelde ka jõulise alkoholiaktsiisi tõstmisega, mis tekitas  siiani kestva Eesti-Läti viinaralli. Alkoholiaktsiis tõusis nii 2015. kui 2016. aastal 15 protsenti.

Tööjõukulusid kõrgele ajavat 33-protsendilist sotsiaalmaksumäära oli Rõivasel plaanis järgmisest aastast lõpuks langetada 32,5 protsendile, mida ettevõtjad on nimetanud pigem kosmeetiliseks muudatuseks. Tulumaks langes 2015. aasta algusest ühe protsendipunkti 20 protsendile.

Keskmine palk on Rõivase valitsemisajal kasvanud 2014. aasta 1005-euroselt keskmiselt palgalt 1163 euroni tänavu II kvartalis. Sooline palgalõhe 2015. aastal võrreldes 2014. aastaga veidi vähenes, 22,2 protsendile.