Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhtivspetsialist Teet Puusepp kirjutas keskpanga blogis, et tšekk on laialdaselt kasutusel olnud Euroopa suuremates riikides Prantsusmaal, Ühendkuningriigis ja Itaalias, aga ka Maltal, kuid tänapäeval nende kasutus hääbub.
Tšekk on oma olemuselt väärtpaber, millega selle väljaandja annab pangale korralduse maksta tšekile kirjutatud summa välja tšekile märgitud saajale. Tšeki väljakirjutaja kohustus on tagada, et tal oleks tšekile kirjutatud summa pangas olemas. Tšekid arenesid rahvusvahelise kaubanduse hõlbustamiseks välja 13. sajandi Itaalias ja levisid sealt aja jooksul teistesse Euroopa riikidesse.
Eestis ei saavutanud tšekkide kasutamine kunagi suurt populaarsust, sest samal ajal, kui hakkas arenema taasiseseisvunud Eesti pangandus, hakkasid arenema ka elektroonilised maksevõimalused. Seetõttu keskendusid pangad just neile uudsetele võimalustele ja Eestis võeti kohe kasutusele inimeste jaoks mugavamad ja samuti suhteliselt soodsamad maksevõimalused. Võib öelda, et tšekkide jaoks ei tekkinud Eestis võimalust.
Tänapäeval kasutatakse tšekke reisimisel (reisitšekid: saaja ostab oma riigis tšeki ja lunastab selle teises riigis), kuid ka palkade, pensionide ja hüvitiste väljamaksmisel (pangatšekk: ühe asutuse välja antud tšekk kindlale inimesele). Tšekil on järgmised tunnused:
- Tšeki saaja on kindlaks määratud, kuid tšeki väljakirjutaja ei tea, kus riigis raha lunastatakse või milline pank raha välja maksab.
- Tšekki on üldjuhul turvalisem kaasas kanda kui sularaha, kuna tšekile märgitud summa makstakse nimeliselt tšeki saajale. Kui tšekk varastatakse, saab selle tühistada (sõltuvalt tšekist võib olla erisusi).
- Tšeki lunastamine võtab palju aega ja on kallis, kuna tšeki väljamaksja peab kontrollima tšeki õigsust ning kliendile antakse tšekil määratud summa alles siis, kui see on väljamaksjale pangast laekunud. Selle protsessi peale võib kuluda kolm kuni viis nädalat, tihti ka rohkem.