Riik kulutab miljoneid töötutele eesti keele õpetamiseks

Töötukassa. Foto: Heiko Kruusi

Töötukassa sõlmis raamlepingud eesti keele koolituste korraldamiseks kaheksa erineva koolitajaga üle Eesti ning eesti keele õpetamiseks on kavas kulutada enam kui viis miljonit.

Lepingud sõlmiti parima pakkumuse teinud koolitusettevõtetega kolmeks aastaks ja kolme aasta jooksul on  kavas koolitada maksimaalselt 3640 inimest (313 koolitusgruppi). Koolitused toimuvad pea kõigis maakondades (v.a Saaremaa, Hiiumaa ja Võrumaa). Sõlmitud raamlepingute eeldatav maksumus on 5,5 miljonit eurot.

 Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul on see siiani mahukaim eesti keele koolituse hange, mis Eestis on tehtud. Seejuures on kavandatud üle 1300 koolituskoha Ida-Virumaale. «Loodame, et kvaliteetse keelekoolituse läbinud tööotsijatele avanevad paremad võimalused tööturul,» lisas Paavel.

Koolituse pearõhk on tööotsijate eesti keele oskuse arendamisel ning eesti keele tasemeeksamiks (keeleoskustase A2, B1, B2) ettevalmistamisel. Lepingu raames võib lisaks tellida eesti keele koolitust, mis aitab koolitatavatel arendada oma erialase eesti keele oskusi või valmistuda konkreetse eriala kutseeksami sooritamiseks eesti keeles.

Töötukassa kaudu on 2014. ja 2015. aastal alustanud eesti keele koolitustel osalemist vastavalt 1052 ja 1443 inimest.

Lisaks pakub töötukassa jätkuvalt suuremas mahus ja paindlikel tingimustel eesti keele koolitusi Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (EGF) toel nendele, kes on töö kaotanud Ida-Virumaa suurkoondamiste käigus 01.08.2015-01.05.2016 ettevõtetest AS Eesti Energia, AS Nitrofert või AS Viru Keemia Grupp või nende tütarettevõtetest. Eesti keele koolitusel saavad osaleda nii töötud kui ka töötavad inimesed ning järjest on võimalik osaleda mitmel erineva keeleoskustaseme kursusel.

Töötukassa soovitab oma kodulehel tutvuda võimalustega õppida eesti keelt iseseisvalt Keeleklikk.ee vahendusel. «Keeleklikk» on eesti keele e-kursus algajatele vene ja inglise keele baasil (keeleoskustase 0-A2). E-kursus sobib nii iseõppijatele kui ka neile, kes käivad keelekursustel.

Koolitused on teenuste osakonna juhataja asetäitja Karin Andre sõnul töötukassa klientidele tasuta. «Tänase seisuga on meil eesti keele koolitusele suunamise ootel 350 inimest,» sõnas ta.

Tasub teada - mida tähendavad keeletasemed

A2

• Mõistab lühikesi lihtsa sisuga tekste, mis on kirjutatud igapäevases üldkeeles või mis on seotud õppija tööga.

• Oskab lühidalt ja lihtsalt kirjeldada sündmusi ja toiminguid.

• Oskab kirjeldada kavatsusi ja kokkuleppeid.

• Oskab kirjeldada oma perekonda, elutingimusi, õpinguid, praegust ja eelmist tööd.

• Oskab kirjeldada varasemaid tegevusi ja isiklikke kogemusi.

• Oskab keelt piisavalt, et tulla suurema pingutuseta toime igapäevasuhtluses.

• Mõistab üldjuhul selget kirjakeelset juttu tuttaval teemal.

• Suudab tabada teleuudiste põhisisu kui pilt kommentaare toetab.

B1

• Mõistab lihtsaid tekste kui teema kuulub tema huvivaldkonda.

• Oskab leida ja mõista teavet igapäevatekstides.

• Mõistab üldist arutluskäiku tekstis, kuid ei pruugi aru saada üksikasjadest.

• Oskab kirjutada lühikesi ettekandeid.

• Oskab kirjeldada ootamatute sündmuste olulisemaid üksikasju.

• Oskab kirjeldada unistusi, soove, püüdlusi.

• Oskab kirjeldada raamatu või filmi sisu ja oma muljeid.

• Oskab lühidalt põhjendada ja selgitada arvamusi, kavatsusi ja toiminguid.

• Oskab konteksti põhjal tabada juhuslike tundmatute sõnade tähendust ja saab aru lausete mõttest kui teema on tuttav.

• Suudab jälgida pikema mõttevahetuse põhipunkte eeldusel, et kõneldakse üldkeeles ja hääldus on selge.

• Mõistab lihtsas sõnastuses faktiteavet igapäevaelu või tööga seotud teemadel.

• Suudab jälgida loengut vm esinemist oma valdkonnas, kui teema on tuttav, esitus lihtne ja ülesehitus selge.

• Mõistab enamiku salvestatud või ringhäälingus leviva materjali sisu, kui teema on tuttav, jutt suhteliselt aeglane ja selge.

• Suudab jälgida paljusid filme, kus pilt ja tegevus kannavad süžeed ning kus sündmustik on lihtne ja selge.

B2

• Mõistab erialaartikleid, ka väljaspool oma asjatundmust, kui tal on võimalik oma terminitõlgenduste kinnituseks kasutada sõnaraamatut.

• Loeb paljusid tekste üsna vabalt, kohandades lugemise viisi ja kiirust sõltuvalt tekstist ja lugemise eesmärgist.

• Mõistab kaasaaegseid probleemartikleid ja ülevaateid, kus autorid väljendavad lahknevaid hoiakuid ja eriarvamusi.

• Suudab analüüsida eri allikatest pärit infot ja arutluskäike.

• Oskab järjestikku esitada läbimõeldud põhjendusi.

• On võimeline tegema oletusi põhjuste, tagajärgede ja hüpoteetiliste olukordade kohta.

• Suudab jälgida keeruka arutluskäigu ja keelekasutusega loengute, aruannete jms põhisisu.

• Mõistab enamikke teleuudiseid jm päevakajalisi saateid, sealhulgas dokumentaalsaateid ja –filme ning suuremat osa muid filme, otseintervjuusid, vestlussaateid, telelavastusi vm, mis on üldkeelsed.