/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2016/06/28/5553317t1ha4ba.jpg)
Euroopa keskpank on uurimisele võtnud euroala erinevate riskitasemetega võlakirjade loomise plaani, kirjutab Bloomberg.
Küpsemas on euroala ühtsete võlakirjade idee
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ühtse võlakirja ehk European Safety Bondi (ESB) idee käisid mainekad majandusteadlased Princetoni ülikooli professori Markus Brunnermeieri juhtimisel välja juba viis aastat tagasi. Seni on seda edasi-tagasi põrgatatud akadeemilistes ringkondades, hiljuti pälvis see aga ka poliitikakujundajate tähelepanu. Nimelt on selle kontseptsiooni uurimise alla võtnud Euroopa keskpangale alluv Euroopa süsteemsete riskide nõukogu ekspertpaneel. Eelmisel nädalal mainis Brunnermeieri ideed Harvardi ülikoolis esinedes ka Euroopa keskpanga nõukogu liige Benoit Coeure.
Mis on ESB ning kuidas see töötaks?
Mingile era- või avaliku sektori institutsioonile (näiteks Euroopa keskpank või ka Euroopa Stabiilsusmehhanism) antakse ülesanne osta euroala valitsuste võlakirju. Seejärel pakendaks see institutsioon ostetud võlakirjad nende riskitaseme järgi kaheks üle maailma müüki paisatavaks tooteks: väga turvalised võlakirjad ning vähem turvalised võlakirjad.
Süsteemi mõte seisneb selles, et investorid saaks osta 19 riiki esindava euroala kui terviku, mitte ainult mingi konkreetse liikmesriigi võlakirju. Teoorias võiks see aidata peatada protsessi, mille kohaselt esimeste hädamärkide puhul põgeneb kapital kõige turvalisematesse, näiteks Saksamaa võlakirjadesse. Samuti võiks see vähendada valitsuste fiskaalpoliitika ning kodumaiste pankade tervise omavahelist seotust.