«Noored õpivad asju, mida tegelikult vaja pole»

Debatil Keskerakonda esindanud Olga Sõtnik. Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Täna toimunud erakondade IT-alasel valimisdebatil nentisid erakondade esindajad, et nii Eestis pakutavas IT hariduses kui kohalikus haridussüsteemis tervikuna on mitmeid olulisi puudujääke.

Reformierakonna esindaja Andrei Korobeinik tõdes, et kui mainekate välisülikoolide juurest kasvab välja terve hulk edukaid ettevõtteid, siis Eestis seda ei toimu.

«Kui Eesti panustaks ettevõtlusõppele, tasuks see kiiresti ära,» leidis Korobeinik.

IRLi esindanud Mart Laari hinnangul löövad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kallakuga hariduse peamised probleemid välja just kõrghariduse süsteemis, kus lõpetajaid on sisseastujatest oluliselt vähem.

Laar tõdes, et praegune kõrghariduse süsteem on üldse imelikult üles ehitatud: osad maksavad oma hariduse eest ise, osade eest maksab riik.

«Me laseme oma noori õppima asju, mida pole vaja ei neil, ega ka riigil. Igasugused lullilöömise kohad tuleks ära kaotada,» ütles Laar.

Tema sõnul peaks riik suurendama survet ja koolitama just vajaminevaid spetsialiste.  

«Praeguse kõrghariduse süsteemiga näeme ka edaspidi seda, et inimesed õpivad seda, mida kellelgi vaja pole. Me peame saama paremat kvaliteeti ja seda saab tarkust tagumikust pähe tagudes,» lisas Laar.

Ka Erakonna Eestimaa Rohelised esindaja Agu Kivimägi arvates tuleb IKT hariduse sisu ja kvaliteet üle vaadata, sest ettevalmistus, mida riik ülikoolidelt täna tellib, ei vasta vajadustele.

Samuti peaks tema hinnangul normiks olema, et üliõpilased õpiksid teatud perioodi vahetusüliõpilasena mõnes välisülikoolis ning riik peaks seda toetama.

Olga Sõtnik Keskerakonnast lisas, et koolides peaks IT läbima ka teisi õppeaineid ning õpilaste seisukohast oleks vajalik senisest suurem individuaalne lähenemine.

Kõrghariduse poole pealt peaks Sõtniku sõnul mõtlema rohkem rahvusvahelistumise peale, mille raames oleks vaja Eestisse tuua nii välisõppejõude kui ka välisüliõpilasi.