Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/02/17/518196t1h8ef4.jpg)
Eesti ja Läti raudteetariifid olid Laidvee sõnul seni väga erinevad, see andis Riia sadamale kaubavedudeks hinnaeelise. Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) survel, kuhu Venemaa pürgib, pidi Idanaaber aga Eesti ja Läti raudteetariife sellest aastast ühtlustama.
Tariifid korrutatakse Laidvee sõnul läbi ka küll koefitsiendiga, mis Eesti puhul on suurem kui Lätil, kuid ometi on hinnaerinevused varasemast väiksemad. Läti suhted Venemaaga on Laidvee sõnul ilmselgelt paremad, näiteks on allkirjastatud piirilepe. Vaatamata sellele kasvas Riia sadam eelmisel aastal aga vähem kui Tallinna sadam.
Riia sadam asub jõe peal ning see piirab Laidvee kinnitusel süvendi ja laeva suurust. Tallinna kasuks räägib tema sõnul ka miljoni kuupmeetrine naftamahuti, mis Riias puudub.
«Kaubagruppide liikumise otsustab väga kitsas grupp inimesi maailmas. Näiteks väetise liikumise otsustab 100 inimest. Nad tulevad kord aastas kokku ja otsustavad, kuidas kaubad liiguvad,» nentis Laidvee, kelle kinnitusel on lisaks hinnale kaubavedude puhul väga olulised ka inimestevahelised suhted.