Rahandusministeerium: kinnisvarareformi auditi tulemused on kõverpeeglis

Riigikontrolli hinnangul pole 2001. aastal alanud riigi kinnisvarareformi eesmärke saavutatud. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Riigikontrolli hinnangul pole 2001. aastal alanud riigi kinnisvarareformi eesmärke saavutatud. Rahandusministeeriumi hinnangul on  kinnisvarareform tõesti pooleli, aga ei näe olukorda nii mustades toonides, kui see on esitatud riigikontrolli auditis.

Rahandusministeeriumi nõunik Veronika Ilsjan selgitas esmaspäeval toimunud riigikogu erikomisjoni arutelul, et ministeeriumi hinnangul on tulemused esitatud kõverpeeglis. Samas kinnitas nõunik, et üldjoontes nõustub ministeerium siiski riigikontrolli hinnanguga, et riigi kinnisvarareform pole edenenud kavandatult ning süsteem vajab muutmist.

Rahandusministeeriumi blogis kirjutab Veronika Ilsjan, et ei saa nõustuda riigikontrolli järeldustega, et reformi ebaõnnestumise peamiseks põhjuseks on olnud valitsuse suutmatus leppida kokku ühtses riigi kinnisvarapoliitikas. Ilsjani arvates on reformi elluviimisel saanud peamisteks takistusteks suuremad rahastamise vajadused, kui on selleks võimalused ning suudetud pole ehitada toimivat süsteemi, mille reeglid oleksid selged.

«Mõlema takistuse kõrvaldamine on justkui rahandusministeeriumi vastutusalas. Esimene takistus – rahapuudus, on kõrvaldatav ainult teiste valdkondade arvelt, sest raha juurde ei tule ja välisrahastus väheneb,» selgitas Ilsjan rahandusministeeriumi blogis. Tema sõnul tuleb kodanikuna tõdeda, et riigi kinnisvaravaldkond ei ole kõige suuremas rahapuuduses vaevlev valdkond riigis. «Raha juurde saamine võib olla vajalik, aga sellel oleks mõtet alles siis, kui raha mõistlikumalt kasutama hakatakse,» kirjutas nõunik.

Komisjoni arutelul osalenud justiitsminister Urmas Reinsalu ütles, et koostöö Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga (RKAS) on kliendi seisukohast vaadatuna olnud hea. Samas tõdes ka minister, et hästi toimivat kinnisvarapoliitikat oleks kindlasti vaja.

Riigikontrolli auditist selgub, et 2016. aasta seisuga ei ole reformi lõpule viidud ega selle eesmärke saavutatud. RKASile on üle antud vaid ca 25 protsenti riigiasutuste kasutuses olevast pinnast. Riigikontrolli analüüsitud 11 kinnisvaraobjekti näitel ei ole siiski oodatavat kokkuhoidu saavutatud, kulud kasvasid asutuse eelarves pärast RKASiga üürilepingute sõlmimist ja kaheaastase üleminekuperioodi lõppu (mil kulud valitsuse otsuse kohaselt suureneda ei tohtinud) keskmiselt veidi enam kui 2,5 korda.

Rahandusministeeriumi esindaja hinnangul on aga analüüsi valim tagasihoidlik ning seetõttu ebapiisav.

Ühe etteheitena tõi riigikontroll välja, et pole teada, kui palju ning millist kinnisvara riik oma ülesannete täitmiseks vajab. Ministeeriumi nõuniku kinnitusel on see tõesti nii, kuid tema sõnul ei teki staatilist ja muutumatut ülevaadet mitte kunagi, sest riigi vajadused muutuvad pidevalt tulenevalt riigi ülesannete muutumisest. «Vajaduste ja varade optimeerimine on pidev protsess,» selgitas rahandusministeeriumi nõunik Veronika Ilsjan esitatud ettekandes.