Soome tööle läinud eestlannasid nööritakse

Enne välismaale tööle minekut tasub uurida enda õiguste kohta. Foto: SCANPIX

Lisaks nn Kalevipoegadele on paremat elu naaberriiki otsima läinud ka naised. Enne töökoha vahetust tasuks aga uurida tulevase töö mahtu ja sisu.

«Üks juhtum on selline, kus Eestist tulijatele anti hullumeelselt palju tööd – üks naine pidi iga päev koristama näiteks 42 WCd,» rääkis FEM-projekti konsultant Merike Mikk ajalehele Pealinn. Et Soome-minejaid kaitsta, on Euroopa Eesti seltside koda algatanud FEM-projekti, mis hakkab Tallinnas Soome tööle või elama minekut kavandavatele naistele infoseminare korraldama.

Ilma ettevalmistuseta tööle minejaid varitseb oht sattuda ka tööal ärakasutamise ohvriks.

«Eestlane on teadmatuses, raha ta tahab, tööl on kohusetundlik, keelt väga ei oska, nii ta siis lihtsalt vehib seal ja jääbki ületunde tegema, sest ei saa muidu valmis. Ja talle tundub veel, et ta pole olnud piisavalt tubli, aga tegelikult on selline koormus täiesti ebaseaduslik,» rääkis naine.

Kui tööl on juhtunud õnnetus, siis tuleb see kindlasti  fikseerida tööõnnetusena. Miku sõnul oli ühel Eesti naisel juhtunud tööõnnetus, kus ta jalaluu murdus. «Tööandja tegutses kavalalt, jättis õigele paberile õige risti tegemata, nii et see ei olekski nagu olnud tööõnnetus, ning naine jäi selles juhtumis kaotajaks,» rääkis Mikk, kelle sõnul algas rikkumine juba sellest, kui naistele ei antud tööks turvajalatseid. «See on umbes sama, kui tuletõrjuja läheb tööle ja talle öeldakse, et võta kodust kaasa mingid riided, mis on vähesüttivad.»

FEM-projekti koordinaatori ja EESK juhatuse liikme Liia Urmani sõnul kasutatakse ära seda, et Soome tööle läinud Eesti naised ei ole teadlikud sealsetest seadustest ega oska end kaitsta. «Tihti kardab eesti naine raskete töötingimuste üle kurtma minna, sest siis võib ta veel hullemasse olukorda sattuda. Saab veel karistada, et oli nõus niiviisi töötama,» rääkis Urman.

Urmani sõnul plaanivad nad projekti raames kohtuda ka Soome omavalitsustega. «Meil on partner ka Turu linnas, mille lähistel asub suur linnuvabrik. Meie projekti partner ütles, et seal töötab palju eesti naisi, kelle tööolukord on väga raske. Ütlesin, et tahan sinna minna. Kohtume omavalitsustega ja tahame küsida, kas nad teavad, millistes tingimustes meie naised seal töötavad,» lausus Urman, kelle sõnul rääkisid naised, et vahetused venivad kohati isegi 24 tunni pikkusteks.

Projekti partner Turu linna poolt Kirsi Äyräs tunnistas Pealinnale, et paljud tööandjad jagavad eestlastest töötajatele ka valeinfot: «Ütlevad, et meil on küll sellised seadused, aga need kehtivad ainult soomlastele ja nii edasi. Paljud ettevõtted teevad konkursside võitmiseks väga odavaid pakkumisi ning tihti ei maksta tööle võetud eestlastele sel juhul normaalselt palka. Makstakse näiteks päevarahadega. Töötaja on nõus ja arvab, et ta saab head palka, aga tegelikult jääb tal iga kuu väga suur summa saamata. Palgasummaga, mis kõlab eestlastele väga suurelt, näiteks 1500 eurot kuus, ei ole aga võimalik Soomes normaalselt elada. Maksad üüri ära ja toidule ei jätkugi.»

Eestlased on Soomes valmis ka nädalavahetustel töötama. «Kui ma sõidan nädalavahetusel ringi, viin oma lapsi trenni, siis kui kuskil ehitusel keegi tööd teeb, seisavad seal Eesti numbrimärkidega autod. Ega soomlane nädalavahetusel vabatahtlikult tööle ei lähe,» ütles Mikk. «Eestlasi ahvatleb nädalavahetustel töötama lisapalk.»

Tihti kiputakse Soome tööle minnes unustama, et tegemist on siiski teise riigiga, kus seadusandlus ja sotsiaalsüsteem ei ole Eesti omaga analoogsed. «Meie süsteemid on erinevad, ei tohi mõelda, et Eestis tehakse niimoodi ja Soomes käib kõik samamoodi. Parem võtta hoiak, et ma ei tea sellest asjast midagi ja mul on õigus saada nõu,» lausus Äyräs.

Euroopa Eesti seltside koja poolt Euroopa Liidu Interreg Central Balticu toetusega loodud FEM-projekt keskendub naismigrantide probleemidele ja neile lahenduste leidmisele kogukonna tegevuste kaudu. Projekti tegevustes võrdlusrühmadena osalevad nii eesti naised, kes alles plaanivad Soome elama asuda (Tallinnas), kui ka need, kes juba Soomes elavad (Turu ja Helsingi).

«Korraldasime projekti raames ka küsitluse, millest selgus, et Soome tööle minnes oleks naistel vaja teada töösuhete, ametiühingute ja töötukassa kohta. Sooviti ka infot ja näpunäiteid, kui minnakse terve perega Soome – lastekaitse, koolisüsteem,» ütles Urman.

Soomes tegutsevad rühmad Turus ja Helsingis just sealsete suurte eesti kogukondade ning partnerorganisatsioonide olemasolu tõttu. Projekti üldisem eesmärk on tugevdada kodumaalt lahkunud ning mõnes teises Läänemere piirkonna riigis elavate ja töötavate naiste kogukondi. Tulevikus tahetakse rajada Turusse ja Helsingisse ka infopunktid.

Euroopa Eesti seltside koja eestvedamisel toimub 10. novembril naistele, kes alles plaanivad Soome elama asuda, tasuta seminar «Tööle Soome. Töösuhted Soomes», kus lektor Merike Mikk jagab oma kogemuste põhjal nõu.