Siiri Erala: küüslauguusku haiged

Siiri Erala Foto: Peeter Langovits

Eestlased peavad heaks mõtteks külmetushaiguste ja gripi vastu võidelda küüslauguga. Nii kinnitab läinud aastal terviseameti tehtud uuring ja ka osalt küüslaugust tühjaks ostetud poeletid. Küüslauku soovitavad koduse ravivahendina isegi apteekrid. Kas selline küüslauguusk ikka õigustab ennast?

Ligi 7000-8000 gripi või gripitaolise haiguse tõttu arstiabi otsinud inimest nädalas osutab, et ehk peaks küüslaugu söömisest midagi paremat ja tõhusamat kasutusele võtma. Eile õnnestus mul kohtuda ka infektsionistiga, kes kinnitas tõsiste teadlaste tööle tuginedes, et küüslauk ei päästa kedagi gripist.

Seegi, et grippi haigestumise haripunkt on praeguseks möödas, ei ole agara küüslaugu söömise teene, vaid pigem tingitud praegusest krõbedast külmast, mille tõttu ei liigu inimesed niivõrd palju rahvarohketes kohtades ega puutu kokku haigetega. Siinkohal tuleb märkida, et gripiviirusele iseenesest pakane liiga ei tee.

Mis võiks olla asendusaine küüslaugule? Tean, et hiljutiste uudiste valguses ei ole vastus ilmselt populaarne, kuid ikkagi – see on vaktsineerimine. Eestis on end gripi vastu vaktsineerinud vaid paar protsenti inimestest. Et grippi kontrolli all hoida, peaks see protsent olema kümneid kordi kõrgem.

Hüpoteetiliselt oleks gripist võimalik ka päris lahti saada, aga tõenäoliselt ei näe me seda küüslauguuskses Eestis mitte kunagi, sest see nõuaks, et kõik inimesed käiksid igal aastal end vaktsineerimas. Pigem on vast realistlikum loota, et möödunud hooaja 21 gripisurma ja nendele ohvritele mõtlemine tõstab vaktsineeritute osakaalu mõne protsendi võrra.