Sel ja järgmisel nädalal toimuvad Maailmapanga juures tegutsevas arbitraažikohtus istungid AS-i Tallinna Vesi ja Eesti riigi tariifivaidluses, otsust aga ilmselt veel lähiajal oodata ei ole.
Maailmapanga vahekohus hakkab arutama Tallinna Vee ja Eesti tariifivaidlust
Sel ja järgmisel nädalal toimuvad Maailmapanga juures tegutsevas arbitraažikohtus istungid AS-i Tallinna Vesi ja Eesti riigi tariifivaidluses, otsust aga ilmselt veel lähiajal oodata ei ole.»
Istungid toimuvad Pariisis sel nädalal esmaspäevast reedeni ning lisaks järgmise nädala esmaspäeval ja teisipäeval. Istungitel annavad ütlusi mõlema poole tunnistajad ja eksperdid ning arutuse alla tuleb kogu esitatud materjal.
Sel aastal ei pruugi vahekohus aga otsust teha. «Seda, mis ajal kohus otsuse teeb, ei saa me spekuleerida, kuna otsuse tegemise aeg ei ole kindlaks määratud,» ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja oktoobri alguses BNS-ile ja märkis, et ilmselt ei ole otsus vahetu ning võib võtta aega.
AS Tallinna Vesi ja Tallinna linn sõlmisid 12. jaanuaril 2001 teenuselepingu, milles määrati kindlaks veeteenuse osutamise tingimused, muuhulgas pandi 15 aastaks paika Tallinna Vee hinnarežiim. 2007. aastal pikendati lepingut aastani 2020. Lepingu järgi on Tallinna Veel õigus tõsta hinda igal aastal tarbijahinnaindeksi võrra.
Alates 1. novembrist 2010 jõustus ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadus, mis pani hinna kooskõlastamise kohustuse konkurentsiametile. Selle seaduse põhjal peab veeteenuse hind põhinema põhjendatud kuludel ja tulukusel, mitte tarbijahinnaindeksil.
Konkurentsiamet Tallinna Vee järjekordset hinnatõusu ei kooskõlastanud ja tegi 2011. aastal veefirmale ettekirjutuse viia kehtiv hind seadusega kooskõlla. Tallinna Vesi ettekirjutust ei täitnud ja pöördus kohtusse, aastast 2011 ongi Tallinna Vee ja konkurentsiameti vahel pooleli kohtuvaidlus.
2014. aasta mais teatas Tallinna Vesi, et ettevõte esitab riigi vastu nõude arbitraažimenetlusse üle 90 miljoni euro ulatuses kogu 2020. aastal lõppeva lepinguperioodi jooksul tekitatava kahju hüvitamiseks.
See summa sisaldab üle 50 miljoni euro kahjusid, mis on tekitatud, kui keelduti kinnitamast tariifitõuse aastatel 2011-2013, ja selle jätkuva mõju eest aastatel 2014-2020.