Tänasest on paljudesse kaubanduskeskustesse paigaldatud kogumiskastid, kuhu on võimalik ära anda erinevaid vanu väikekodutehnika seadmeid. Seadme mõõdud peavad jääma alla 25 cm.
Katki läinud rösteri võib kaubanduskeskusesse viia
«Erinevate vanade seadmete taaskasutusse võtmine, nende materjalide ringluses hoidmine tekitab palju väiksema ökoloogilise jalajälje, kulutab vähem energiat, kui sarnaste asjade jaoks maapõuest uute maavarade ammutamine,» ütles MTÜ EES-Ringlus juhatuse liige Margus Vetsa. «Kui näiteks külmkappide puhul on tagastus üle kahe kolmandiku uute, müüdud külmkappidega võrreldes, siis väikese kodutehnika puhul on taaskasutusse jõudmise protsent Eestis arvestuslikult alla 20 protsendi,» lisas Vetsa.
Just seepärast on juba tavapärastele patareide ja lambijäätmete kogumiskastidele nüüdsest lisandunud paljudes kauplustes ka väikese kodutehnika kogumiskastid.
Uudiseks on ka see, et tarbija võib poodi, kogumiskasti oma vana seadme viia ka siis, kui ta midagi sellel konkreetsel korral ei osta.
Margus Vetsa sõnul ei pea kaupmehed nende poolt pakutavaid kogumiskaste kasutama.
«Põhiline on see, et iga tarbija saab oma kodulähedases supermarketis või elektroonikapoes mittevajalikest vanadest seadmetest loobuda, jättes loodusele teadlikult väiksema jalajälje,» täiendas Vetsa.
Väikekodutehnika alla kuuluvad kasutatud seadmed, mille välised mõõdud jäävad alla 25 sentimeetri ja mida kauplused tagasi võtavad on näiteks:
triikrauad, röstrid, fritterid, kohviveskid, kohvimasinad, juukselõikusmasinad, föönid, laste elektroonilised mänguasjad, habemeajamisaparaadid, massaažiaparaadid ja muud kehahooldusseadmed, kellad, käekellad ja seadmed aja mõõtmiseks, kaalud, sülearvutid (kaasa arvatud hiir, ekraan ja klaviatuur), pihuarvutid, märkmikarvutid, tasku- ja lauakalkulaatorid, telefonid, taksofonid, traadita telefonid, mobiiltelefonid, automaatvastajad, väikesed audio-video seadmed (raadiod, pleierid, kõrvaklapid jms.). Muud väikesed tarbeelektroonika ja -meditsiiniseadmed.
Kampaaniaga on juba liitunud suuremad kaubandusketid: K-Rauta, Prisma, Euronics, Expert, Bauhof, E-Lux, Kodumasinad, Maksimarket.
Novembris toimub ka teavituskampaania, tõstmaks inimeste teadlikkust elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmetega ümberkäimises ja kutsudes inimesi üles viima kasutatud seadmed kogumiskohtadesse ümbertöötlemiseks.
Ühest tonnist kasututest väikekodutehnika seadmetest saab umbes:
- 350 kg puhast terast;
- 300 kg erinevat tüüpi plasti;
- 100 kg erinevaid elektrimootoreid;
- 35 kg juhtmeid ja pistikuid;
- 40 kg trafosid ja kondensaatoreid;
- 20 kg alumiiniumi;
- 95 kg erinevaid muid materjale;
- 60 kg taaskasutuseks sobimatuid materjale (lähevad põletamisele energia saamiseks).
Ühest tonnist väikekodutehnika seadmetest u 85 protsenti leiab ringlusse võtmist materjalidena, kümme protsenti läheb põletamisele, viis protsenti läheb ladestamisele.
Vanadest lambipirnidest jääb peale töötlemist järele 85 protsenti klaasi ja viis protsenti muid materjale, mis kõlbavad taaskasutada. Ainult kümme protsenti läheb ringlusest kõrvaldamisele.
Mis juhtub vanade elektri- ja elektroonikaseadmetega edasi (peale EES-Ringluse ja Ekogaisma korraldusel kokku kogumist):
- väike kodutehnika läheb ümbertöötlemisele jäätmekäitluskeskusesse Weerec, Harjumaal. Seal eraldatakse üksteisest kõik erinevad materjalid ja ained ning suunatakse vajadusel edasi täiendavateks käitlustoiminguteks kuni jäätmetest on saanud taas tooraine, mida saab kasutusele võtta uute toodete valmistamisel;
- lambijäätmed lähevad ümbertöötlemiseks Läti jäätmekäitlusettevõttesse;
- patareid leiavad ümbertöötlemist Poola jäätmekäitleja juures.