Särgava: kartuli hind ei jää praegusele tasemele
/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
17. veebruar 2011, 12:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kartul ei jää sellesse hinda, nagu see täna on,» kinnitas ASi Saidafarm omanik , Eesti Põllumeeste Keskliidu president Juhan Särgava täna riigikogu ees esinedes.
Särgava sõnutsi on praegune kartuli kõrge hind tingitud nõudluse ja pakkumise suhtest ehk siis kartuli ostmise soov on oluliselt kõrgem, kui seda pakkuda on.
Särgava selgitas, et kuna meie kliimatsoon on oluliselt lühem kui Poolas, siis on sealne kartul olnud ajal, mil siinse põllumehe toodang valmis saab, juba odavalt müügil. Selline olukord aga vähendas siinse põllumehe huvi kartulikasvatuse vastu. Paraku ei olnud poolakate jaoks eelmine aasta kartuli osas õnnelik, aga ka meie talupidajal ei olnud kartulit palju maas. «Nüüd ongi olukord, kus soov kartulit osta on pakkumisest palju suurem,» lausus Särgava.
Särgava sõnutsi toimub hinnatõus lainetena. Praegu on näiteks sigade sööda hind tõusnud poole võrra, mistõttu nende kasvatamine on talupidaja jaoks küsitava väärtusega. See tähendab, et sigade arv väheneb, mis omakorda toob kaasa sealiha pakkumise vähenemise. «Kui sealiha otsas on, siis läheb hind üles ja siis jälle kõik hakkavad kasvatama,» ilmestas ta valitsevat olukorda.«Hüppame ühelt künkalt teisele,» tõdes ta.
Särgava kinnitas, et praegune toiduainete hinnatõus ei ole õnne veel talupidaja õuele toonud. Kuigi näiteks piima hind on tõusnud, makstakse selle eest talumehele kolm kuud hiljem ehk raha saab talumees väga hilja.
«Lootusi paremaks eluks on, aga mis sünnib ei tea. Rõõmustada on vara,» kinnitas ta.
Täna arutab riigikogu Keskerakonna fraktsiooni algatusel olulise tähtsusega riikliku küsimusena teemat «hinnatõusu mõju Eesti inimeste toimetulekule».