Argo Ideon: mitte lihtsalt aparaat

Argo Ideon Foto: Toomas Huik

Nokiat ei rajatud keset metsa, on öelnud Lennart Meri. «Ta sündis Soome puusepa korralikust kirvetööst, soome töötegija töökultuurist, pikaajalisest valmisolekust arendada kõrgtehnoloogilist tootmist.»

President Meri andis Eesti ettevõtjatele käsu otsida igal aastal vähemalt kuus Nokiat. See oli 1999. aastal, kui Nokia tundus eestlastele innovatsiooni ja edu apoteoos.

Täna tähendaks küsimus «mis on meie Nokia» midagi sellist: «Milline meie suurettevõte on tootearendusel aastaid konkurentidest maha jäänud, kaotanud turgu, seisnud paigal, kui võistlejad on kaugele mööda läinud?»

Kunagist lipulaeva pilgatakse, kutsudes tema värsket koostööd Microsoftiga sõnaga «Microkia» ning öeldakse «Connecting problems», parafraasina ametlikust reklaamlausest «Connecting people».

Ent folkloori asemel on mõtet Nokia olukorda vaadelda kasutaja vaatenurgast või lähipiirkonna majandusarengu seisukohalt. Tarbijal ei pruugi Nokia jäämisest või hääbumisest olla sooja ega külma – ning eks selles ettevõtte hädade olemus väljendubki.

Endal oli Nokia telefon vist viimati eelmise kümnendi algul, kui kogu valik oligi Ericsson või Nokia. Kui mu praegune, kahe aastaga moraalselt üpris vananenud nutifon otsad annab, on valikukohad kusagil mujal.

Tipus on Apple ja Google oma Androidiga – tegijad, kellest veel mõne aasta eest telefoniturul midagi kuulda polnud. Nii pidi Nokia juht Stephen Elop töötajaile teatama: «Me jäime maha, jäime suurtest trendidest kõrvale ja kaotasime aega.»

Kas Nokia jamad annavad laiemaltki märku, et Põhjala heaolumaad on liiga laisad halastamatus globaalses konkurentsis nina vee peal hoidmiseks? Või on tegu on lihtsalt ühe edust joobunud firma hädadega?

Nokia on praegugi maailma suuremaid telefonitootjaid, aga samamoodi edasi vinduda tähendaks allakäiku. Ebakindlus jääb ka uue strateegia puhul, mis lubab uue Windowsi tarkvaraga telefone. See võib tähendada isegi tuhandete inseneride koondamist, kes arendasid Nokia senist süsteemi.

Tarkade töökohtade kolimine Ameerikasse, Indiasse või mujale – see oleks põhjanaabreile oluline moraalne löök. Ega asjata pakkunud mõned Nokia aktsionärid «plaani B», mis jätaks tarkvaraarenduse Soome (algatajad on nüüd juba ideest loobunud).

«Inimesed ei taha mitte lihtsalt aparaati, mis kõnet edastab. Inimesed tahavad aparaati, mida on lihtne käsitseda, mugav käes hoida ja ilus vaadata.» Jällegi Lennart Meri tsitaat, mis mõjub isegi väga päevakajalisena.