Kapo kontrollib Toomas Vitsuti laevaafääri

Tallinna linnavolikogu keskerakondlasest esimees Toomas Vitsut hoidus eile kommenteerimast oma kunagist relva- ja laevaäri nii Postimehele kui ka Äripäevale. Foto: Peeter Langovits

Kaitsepolitseiamet ja Põhja ringkonnaprokuratuur uurivad, kas Tallinna volikogu esimehe Toomas Vitsuti lõhke­aine- ja laevaäris võib olla materjali kriminaal­menetluse alustamiseks.

«Me kontrollime Äripäevas avaldatud informatsiooni ja seejärel otsustame kriminaalasja alustamise küsimuse,» jäi kaitsepolitseiameti vanemkomissar Andres Kahar eile napisõnaliseks.

Komissar lisas, et kriminaalmenetlust ei ole alustatud, põhimõtteliselt nad praegu kontrollivad tausta, vaatavad andmeid ja uurivad, kas kuriteokoosseis võiks olla.

«Veksleid välja anda ei taha,» vastas Kahar küsimusele, millal tuleb otsus, kas menetlust alustada või mitte. «Kriminaalasja alustamise või mittealustamise küsimus langetatakse reeglina koos prokuratuuriga.»

Sisuliselt sama teatas Postimehele ka Põhja ringkonnaprokuratuur: «Kontrollime ja siis otsustame.»

Lõhkeained Liibüasse

Uurimise taustaks on eilses Äripäevas ilmunud üleskutse, et prokuratuur ja kaitsepolitsei peaksid heitma pilgu Tallinna linnavolikogu juhi Vitsuti ja linnaplaneerimise ameti juhataja Toomas Õispuu ühisele relva- ja laevaärile Vahemerel. Ajalehe sõnul on alust nii korruptsiooni- kui ka maksudest kõrvalehiilimise kahtluseks.

Loo juured ulatuvad mitme aasta taha, kui Vitsut ja Õispuu asutasid 2005. aasta mais osaühingu Eastern Shipping Group, mis aasta hiljem hakkas Vahemerel laevaga lõhkeaineid vedama.

Eelmise nädala «Pealtnägija» näitas, kuidas veeti näiteks lõhkeainet diktaator Muammar al-Gaddafi juhitud Liibüasse.

Vaid kaks aastat varem, 2004. aastal kehtisid Liibüa suhtes veel USA kaubandussanktsioonid ja diplomaatilised sidemed polnud kahe riigi vahel täielikult taastatud ka 2006. aastal ehk siis, kui Eesti ettevõtjad seal juba äri ajasid.

Eetiline küsimus ongi asja üks pool. Isegi kui Vitsuti ja Õispuu äri oli täiesti legaalne, tekib ometi küsimus, kui eetiline on tipp-poliitiku seotus kahtlase rahvusvahelise militaaräriga.

Asja teine pool on aga äri konkreetne sisu. Kuna Vitsutil ja Õispuul endal laeva ostmiseks raha polnud, pöörduti 2005. aastal kinnisvarakontserni Arco Vara suuromanike Arti Arakase ja Richard Tomingase poole.

«Mulle pakuti, et ostame laeva. Anname selle lugupeetud inimestele rendile. Tuleb rendivoog. Tundus mõistlik,» meenutas Arakas äriideed.

Nii läkski, Arco suuromanike osaühing Dorsy Trade muretses laeva nimega Balkan Star ning andis selle Vitsutile-Õispuule käitada.

Eraäri ja koostöö linnas

Täpselt samal ajal aga ajas Arco Vara Tallinnaga mitmekülgset kinnisvaraäri. Näiteks 2005. aasta suvel ostis Arco linnalt enampakkumise käigus rekordilise 251 miljoni krooni eest Kadrioru servas nn tivoli krundi.

Arco omanikel koos laevandusettevõtja Vjatšeslav Leedoga olid ärihuvid ka seoses Tallinna Vabaduse väljaku parklaga – just Õispuu tegeleb selle teemaga.

Siit tulebki esimene kahtlus, mille puhul Äripäev viitas võimalikule korruptsioonile. Ühe käega ajavad kõrged linnaametnikud Arco omanikega oma eraäri, teise käega aga teevad Arcoga koostööd linna tasandil ehk n-ö avalikku äri linlaste varaga. Lisaks huvide konflikti kahtlusele saab viidata ka kogu selle ettevõtmise läbipaistvusele.

Vitsut ei ole küll varjanud oma osalust Eastern Shipping Groupis, see ettevõte on figureerinud ka tema majanduslike huvide deklaratsioonis, kuid vähem on olnud juttu Eastern Shippingu tütarfirmast, off-shore maksuparadiisis registreeritud Japro Ltd nimelisest ettevõttest. Just selle nime taga võisid liikuda tegelikud rahavood.

Vähemalt Arco juhtide jaoks laevaäri lõpuks kuigi õnnestunud polnud. 2008. aastal müüsid nad osaühingu Dorsy Trade (see on firma, mis hankis Vitsutile-Õispuule laeva Balkan Star) ühe krooni eest pankrotihaldur Martin Kruppile.

Kohtuvaidlused pooleli

Äripäev vihjas siin kummalisele seosele: ühelt poolt tublilt kasumit teinud ettevõte ja nüüd läheb see ühe krooni eest pankrotihaldurile. Nii Arakas kui ka Krupp aga tõrjusid süüdistusi – ettevõte võis küll paberil kasumis olla, kuid tegelikult raha polnud. Praeguseni on laevaoperaatoril, milleks oli Vitsuti ja Õispuu firma, maksmata suur summa renti.

«Täiesti ebaõnnestunud projekt. Kasum on märgitud, aga raha ei ole. Olen siiani pahane, kuna pole raha saanud,» ütles Arakas Postimehele.

Samale asjale viitas ka Krupp. «Ma olen pankrotihaldur, ma olen ostnud palju ettevõtteid ühe krooniga,» ütles ta.

Krupp lisas, et Dorsy Trade’il on palju raha saamata, osaliselt ka Vitsutiga seostatud firmadest. «Meil on praegu väljaspool Eestit kohtuvaidlused pooleli, need aga pole seotud Vitsuti nimega seotud firmadega. Kuna kohus on pooleli, ma nimesid nimetada ei saa,» rääkis Krupp.

Vitsutiga ei õnnestunud Postimehel ei telefoni ega e-posti teel kontakti saada.

Kes on kes Vahemere lõhkeaineäris?

•    Osaühing Eastern Shipping Group. Asutatud 2005, likvideeritud 2010. Omanikud Tallinna linnavolikogu esimees Toomas Vitsut ja Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja (Vitsuti eksnõunik) Toomas Õispuu. Firma loodi Vahemerel lõhkeainete vedamiseks.

•    Japro Ltd. Eastern Shipping Groupi tütarfirma. Registreeritud Seišellide off-shore maksuparadiisis. Ilmselt formaal-juriidiliselt liikusid kaubad ja raha just selle firma kaudu.

•    Osaühing Dorsy Trade. Arco Vara asutajate Arti Arakase, Richard Tomingase ja Hillar-Peeter Luitsalu kontrolli all, ostis 2005. aastal 6,9 miljoni krooni eest (nagu väidab Äripäev) või liisis (see info tuleb Martin Kruppilt) laeva Balkan Star. Prahilepinguga anti laev Vitsuti ja Õispuu ettevõtetele käitada.

•    Osaühing Hironymos. Pankrotihaldur Martin Kruppi firma, mis ostis 2008. aastal ühe krooni eest Dorsy Trade’i, kuigi paberitel teenis Dorsy kasumit umbes miljon krooni aastas.