/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2016/10/19/5974593t1h30af.jpg)
Piima tervislikkusest on räägitud palju, kuid vähem teatakse piimatootmise kirevast ajaloost - näiteks kuidas piimandus riigi majanduse esimese vabariigi ajal õitsele lõi ning milline roll oli juustul Tartu rahu lepingu allkirjastamisel.
Kaheksa põnevat seika Eesti piima ajaloost
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Imaveres tegutseva piimandusmuuseumi teadur Mai Kukk toob välja kaheksa põnevat fakti, mis meie piima head kvaliteeti mõista aitavad.
1. Kuke sõnul asutati esimesed piimatööstused tegelikult mõisates tegutsenud viinaköökidesse. Kuna 1830. aasta majanduskriis muutis Eestis laialt levinud teraviljakasvatuse ja sellest piirituse valmistamise ebatulusaks, siis hakati neis 1850ndatel järgemööda piimatootmisi käivitama.
2. Seoseid piima ja viina vahel leiab ajaloost teisigi. «Nimelt müüdi Tallinnas juba üle-eelmisel sajandil keefiri, mida tollal nimetati piimaviinaks või -veiniks. Põhjus lihtne, sest käärimise tulemusena tekib keefiris imeväike kogus alkoholi,» rääkis Kukk. Selleks, et jook ka mõju avaldaks, peaks muidugi ära jooma pea kümme pakki keefiri.
3. Esimene teadaolev Eesti juustu presenteerimine laiemale maailmale toimus 1851. aastal, kui Londoni EXPO messil oli väljas Saaremaal valmistatud Dellingshauseni juustuvabriku juust. «Kuuldavasti leidsid kohalikele mõisatele juustuvalmistamist õpetama tulnud Šveitsi juustumeistrid, et Saaremaa loodus ja taimestik on sarnane Šveitsi mägimaadele – seega oli juust Šveitsi juustule omase hea kvaliteediga,» jutustas Kukk.
4. Carl Robert Jakobsonil on olnud suur roll ka piimasektori visionäärina. Ta lausus 1876. aastal Pärnu põllumeeste seltsi koosolekul kuldsed sõnad: «Kuna loomaliha on meie maal liiga odav ja lihaloomade pidamine vähetasuv, on piimalehmade pidamine ja kasvatamine kõige kuldsem põhi.» Soovides olla talurahvale eeskujuks ja õpetajaks, rajas ta Kurgjale näidistalu sooviga tõestada, et just piimakarjakasvatus on talumehe ja ka riigi jõukuse alustala.
5. Eesti esimesed piimatalitused hakkasid oma saadusi Inglismaale saatma 1880. aastal ning välisturgude vallutamisel mängis järgnevate aastakümnete jooksul võtmerolli Eesti või. Suure nõudlusega Peterburi turule müüdi juba 19. sajandi algul nn pariisi võid, mis oli küll hõrgu keedumaitse ja –lõhnaga, aga ei säilinud kaua. Euroopa turgudel oli hinnas kuni kaheprotsendilise soolasisaldusega hapukoorevõi, mis säilis kaks kuud. Seetõttu pühendusid ka iseseisvunud Eestis ühistegevusena asutatud piimaühingud just hapukoorevõi tootmisele.
6. Kuke kinnitusel on piimatoodetel olnud roll ka erilistel hetkedel Eesti ajaloos. Näiteks viibis Tartu rahu lepingu allkirjastamisel lisaks kõigile riigimeestele kohal ka hiiglaslik 70-kilogrammine juusturatas. Massiivne Šveitsi juustu ratas oli Jaan Poska kingitus Venemaa esindajale Adolf Joffele.
7. Esimese Eesti Vabariigi ajal moodustas või eksport tervelt neljandiku kogu riigi ekspordist. 90 protsenti kogu võitoodangust saadeti välisturgudele ning sealt saadav tulu mitte ainult ei aidanud Eesti majandusel õitseda, vaid võimaldas osaliselt kinni maksta ka Vabadussõja käigus kogunenud võlad liitlaste ees.
8. 1920. aastal kuulus esimesse Eesti olümpiadelegatsiooni koosseisu lisaks kolmele sportlasele ka üle 30 kilo Eesti võid. Nimelt saadeti Alfred Neuland, Karl Kõiv ja Alfred Schmidt Eestist teele suure hulga raha, lihakonservide, biskviitide ja paari puuda võiga. Ilmselt andis Eesti või meestele hulganisti rammu, sest teatavasti sai Alfred Neulandist ka Eesti Vabariigi esimene olümpiavõitja.