Tasub teada: miks kehtivad laste töölevõtmisel karmid reeglid

Foto: Panther Media/Scanpix

Levib müüt, et laste töölevõtmisel on takistuseks piiravad seadused ning karmid reeglid vähendavad ettevõtjate soovi noori palgata. Tööinspektsioon selgitab, millised ohud töötavaid lapsi võrreldes täiskasvanutega varitsevad.

Kahtlemata on tore, kui laps saab endale ise taskuraha teenida, arendada eluks vajalikke oskusi ning harjutada juba varakult tööelu, kirjutab Tööelu portaalis Meeli Miidla-Vanatalu, tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja õiguse alal. Sealjuures ei saa ega tohi ära unustada lapse põhiõigusi ning ka muid kohustusi.

Kuni põhikooli lõpetamiseni on lapse esmaseks kohustuseks hariduse omandamine ja teda ümbritsevad täiskasvanud peavad tegema kõik endast oleneva, et see ka võimalik oleks ning lapsel ei tekiks tahtmist valida näiteks kooliskäimise asemel töö, sest seal ei pea nii palju pingutama.

Siiski võimaldab töölepingu seadus vähemalt seitsmeaastast last tööle võtta. Kehtivad seadused ja neis ettenähtud piirangud laste tööle ei ole riigisisene väljamõeldis. Tegemist ei ole ka noorte töötajate või noort palgata sooviva ettevõtte elu keeruliseks tegemiseks välja mõeldud normidega.

Miks mõni töö alaealisele ei sobi?

Vanuse alammäära käsitlev ILO konventsioon ja sellega kaasnevad soovitused näevad ette 12-13-aastast laste töölevõtu vaid mõningat liiki tööle. Lapsele sobiva kerge tööna saab käsitleda tööd, mis ei ole kahjulik tema tervisele ja arengule ega kahjusta kooliskäimist ja osalemist kutsealases väljaõppes.

ILO soovituste kohaselt ei tohiks tööle lubatud lapse vanuse alammäär väiksem kohustusliku hariduse lõpetamise east ning mitte alla 15 aasta. Sealt tuleneb ka töölepinguseaduse põhimõte, et töö jaoks sätestatud vanuse alammäär peab olema seostatud töö laadiga. Rahvusvahelisel tasandil on analüüsitud lastele töötamisega kaasnevaid ohte ning jõutud järgmistele tulemustele.

Põllumajanduses ei sobi lastele töö, millega kaasneb töötamine põllumajanduslike tööriistade ja masinatega, muruniidukite ja ketassaagide kasutamine. Lisaks ei sobi taimekatsemürkidega töötamine, kariloomade ja lammaste eest hoolitsemine, aga ka viljalõikus ja umbrohu kitkumine ning loomasööda varumine ja laadimine.

Miks? Kaitsmata masinate ja tööriistadega, traktorite ja muude põllumajandussõidukitega töötamisel kaasneb oht ennast vigastada. Alaealiste töötamisel selliste seadmetega on kaasnenud rebendeid, haavandeid, sõrmede ja varvaste murrud või amputatsioon. Lisaks on oht saada kuulmiskahjustus või silmavigastus. Loomadega töötamisel võivad kaasneda parasiit- ja muud nakkushaigused, dermatiit, taimemürkidega kokkupuutel kemikaalimürgistus.

Ohud ei varitse mitte ainult põllumajanduses, vaid ka teenindus- ja toitlustussektoris. Seda nii toidu käsitlemisel ja serveerimisel, riiulitele asetamisel kui ka kassapidajana töötamisel või kastide kandmisel. Nendes sektorites on peamiselt õnnetused seotud põletuste, elektrilöögi, sõrmede ampulteerimise või kukkuvate esemete tõttu saadud vigastustega, kuid on ette tulnud ka redelitelt kukkumisi või raskuste teisaldamisest tingitud ülepingutusi.

Suuremad ohud kui täiskasvanutel

Kas lapsed on siis rumalad, et sellistesse õnnetustesse satuvad? Ei, aga nende elukogemus on väiksem kui täiskasvanul, kes oleks võib-olla suutnud tagajärge ette näha ning vältida. Teiseks ei saa unustada, et lapsed erinevad täiskasvanud inimesest nii anatoomilise, füsioloogilise kui psühholoogilise arengu poolest nii oma kasvu kui muu arengu tõttu. Need erinevused muudavad nad tööohtude suhtes tundlikumaks. Samuti võib näiteks kokkupuude mürgise kemikaaliga olla nende tervisele oluliselt laastavam kui täiskasvanule.

Eeltoodust tulenevalt ongi lapse töölevõtmine tööandja jaoks oluliselt vastutusrikkam kui juba täisealise inimese palkamine. Pelgalt statistiliste tulemuste põhjal saab väita, et töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimine ei ole Eestis au sees. Raskete tööõnnetuste arv järjest kasvab, 35 protsenti tööõnnetustest juhtub töötajatega, kes on tööl olnud alla ühe aasta. Tööõnnetuste uurimistulemused näitavad, et peamiseks probleemiks on töötaja ebapiisav juhendamine ja väljaõpe.

Pidades silmas eeltoodut on tööinspektsiooni mure, kuidas tagada alaealiste töötajate piisav juhendamine ja väljaõpe, mis annab eelduse ohutute töövõtete tundmiseks ja kasutamiseks. Alaealist ei tohi ka tööd tehes tekkida võivate probleemide lahendamisel üksi jätta ehk tööandja peab arvestama, et noorel peab olema vähemalt üks täiskasvanu, kes teda õpetab, juhendab, kontrollib.

On ilmne, et noored on töökohal rohkem ohustatud kui suurema elu- ja töökogemusega täiskasvanud. Nad on sageli ka riskialtimad, kuid seejuures jätab soovida teadlikkus ohutegurite mõjust. Seepärast on nende osas seatud ka suuremad piirangud ning nende tööle võtmiseks sobib ainult tööleping, sest lapse kui piiratud teovõimega isikuga ei saa sõlmida käsundus- või töövõtulepingut, mis eeldab iseseisvat vastutust osutatud teenuse eest.