Euroopa suured riigid riisuvad Aasia turult koore, mis jääb Eestile kättesaamatuks

Aafrika katku tõttu jäävad kasvava nõudlusega Hiina ja Jaapani turud Eesti lihatööstustele veel pikalt kättesaamatuks. Foto: Kristjan Teedema

Kuigi avalikkuses on palju kajastatud Eesti piimatööstustele oluliste koostöölepete sõlmimist Jaapani ja Hiinaga, lihasektorile sellised võimalused mitmel olulisel põhjusel puuduvad. Samas just Aasia turust lõikavad praegu suurt kasu Euroopa Liidu suurimad sealihatootjad.

«Lihaga ei ole meil Hiinas sisuliselt midagi teha,» märkis Atria Eesti juht Olle Horm möödunud nädalal toimunud kohtumisel ajakirjanikega. Atria kontserni Soome tehas sai hiljuti kolmeaastase töö tulemusena Hiina tunnustuse, kuid see ei laiene Eesti tootmisele. «Nii Eesti riigil kui ettevõtetel ei ole neid võimalusi,» nentis Horm.

2015. aastal toodeti maailmas USDA andmetel 110 miljardit kilo sealiha. Sisuliselt pool sellest ehk 54,87 miljardit kilo toodeti Hiinas. Hormi sõnul tuleb praktiliselt iga teine kilo sealiha Hiinast. «Miks need Hiina uudised on lihatööstusele niivõrd olulised, on see, et pool maailma sealihast tarbitakse Hiinas,» rääkis Atria Eesti juht Olle Horm.

-Venemaa suudab ise ennast ära varustada

Selle kõrval toodab aga näiteks Euroopa Liit, kus ka Eesti asub, kuskil 15-20 protsenti rohkem sealiha, kui piirkond ära jõuab tarbida. Mullu toodeti ELis 23,29 miljardit kilo sealiha, tarbiti aga 20,91 miljardit kilo. «Samas tootmine on kogu aeg kasvanud,» nentis Horm. Selle aasta tootmismahuks prognoositakse 23,35 miljardit kilo ja tarbimismahuks 20,06 miljardit kilo.

Lisaks on Venemaa ise, kes veel paar aastat tagasi oli sealihatootmises võrdlemisi tagasihoidlike tulemustega, on teinud päris korraliku hüppe, liikudes 2,175 miljardilt kilolt sealihalt 2012. aastal 2,9 miljardi kiloni sellel aastal.

«Seega on nad suutnud kuskil 50 protsenti oma isiklikku tootmismahtu kasvatada,» rääkis Horm, viidates sellele, et idanaaber, kelle najal Eesti seakasvataja pikki aastaid elas, suudab tänaseks väga kenasti ennast sealihaga ära varustada.

-Eesti saab eksportida ainult ELi riikidesse

Esimese olulise piirangu Eesti sealihatööstuse ekspordile seab Aafrika sigade katk, mis oluliselt piirab ka eksporti. «Teine suurem probleem on aga see, et meil sisuliselt puudub väljund Hiina ja Jaapani turgudele, kuhu tegelikult saab Euroopa Liit,» nentis Horm.

Eksport Hiinasse on tunnustuspõhine ja sealjuures ei tunnustata mitte riike, vaid ettevõtteid. «Lähima kolme aasta jooksul ei ole lootust ka,» nentis Horm. Kuigi Atria Soome tehasel on see tunnustus olemas, see Eesti tootmisele automaatselt ei laiene.

«Eesti ja tegelikult terves Baltikumis ei ole ettevõtteid, kes omaks Hiina tunnustust või kes selle ehk saaks. Sisuliselt me saame eksportida ainult Euroopa Liitu ja siis Euroopa Liidu suured maad - Saksamaa, Soome ja Taani -, on need, kes siis koore riisuvad,» rääkis Horm.

-Ministeerium otsib lihasektorile ka võimalusi

Seda, et viimasel paaril aastal on palju räägitud just Eesti piimatööstustele Hiina ja Jaapani turu avamisest, märgib ka maaeluministeeirumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna peaspetsialist Marie Allikmaa.

«Hiina turule piimatoodetega sisenemise võimaldamiseks tehti tööd enam kui kaks aastat, Jaapaniga läks selles suhtes kergemini,» kirjeldas ta. Kuigi Hiina ja Jaapani turgudele sisenemise kontekstis, aga ka laiemalt on peamiselt juttu olnud piimasektori ettevõtete ekspordivõimalustest, on Allikmaa kinnitusel riigi jaoks niisama oluline ka lihasektori ekspordi edendamine.

«Möödunud kuul toimus maaeluministeeriumis Eesti lihatoodete eksporditurgude kaardistamiseks kohtumine,» rääkis ministeeriumi peaspetsialist. Kohtumisel osalesid ettevõtjad, põllumajandussektori esindusorganisatsioonid, veterinaar- ja toiduameti ning ministeeriumi esindajad.

Ministeerium tegi ülevaate riikidest, mis võiksid olla lihatoodete ekspordiks atraktiivsed, kuid mille turgudel müügiks on vajalik tegutseda ametkondade tasandil ja koostöös ettevõtjatega valmib plaan, mille alusel hakatakse prioriteetsete turgudega tegelema.

-Avaldused juba ammu sisse antud

«Kahtlemata on Jaapan ja Hiina atraktiivsed eksporditurud ka lihasektori ettevõtetele. Veterinaar- ja toiduamet on mõlema riigi impordilubadega tegelevatele asutustele lihatoodetega sisenemiseks vajaliku loataotluse esitanud,» rääkis Allikmaa.

Samas toonitas temagi, et Aafrika seakatku tõttu on need turud aga Eesti tööstuste toodangule hetkel suletud. Nii Hiina kui Jaapan kuuluvad nende riikide hulka (ühes näiteks Lõuna-Korea ja Taiwaniga), kes ei tunnusta Euroopa Liidu tsoneerimise põhimõtteid.

«See tähendab, et impordipiirangud laienevad kogu riigile olenemata kauba päritolutsooni staatusest,» nentis ministeeriumi peaspetsialist, mis tähendab, et peamine takistus võib veel pikaks ajaks Eesti sealihatööstusele püsima jääda.