/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2016/11/01/6023013t1haeb3.jpg)
Sissemurdmised korteritesse, keldritesse ja muudesse korterelamu abiruumidesse sunnivad ühistuid aina enam kaaluma turvakaamera paigaldamist, kuid selleks on vaja korteriomanike nõusolekut.
Turvakaamera võib elamusse paigaldada vaid korteriomanike nõusolekul
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Paljud elanikud näevad turvakaameras ainsat pääseteed kurikaeltest vabanemiseks. Ent turvakaamera saab paigaldada vaid juhul, kui korteriomanikud sellega nõus on, sest trepikodade, keldrite-pööningute jm kasutamisel on korteriomanikud kinnistu kaasomanikud,» hoiatab Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.
Tema sõnul ei tohi isikuandmete kaitse seaduse kohaselt jälgimisseadmestiku kasutamine kahjustada ülemääraselt vaatevälja jäävate isikute õigustatud huve. «See eeldab, et ohud varale on eelnevalt selgelt määratletud, on hinnatud nende ohtude tõsidust ja realiseerumise tõenäosust ning on analüüsitud, millised oleksid alternatiivsed meetmed ohu tõrjumiseks,» rääkis Mardi. Samuti tuleb tema sõnul jälgimisseadmete kasutamine selgelt teatavaks teha.
Ta toob näiteks kohtulahendi Tallinna ringkonnakohtusse jõudnud kaasusest, kus kaamera vaatevälja jäi ka teiste isikute kasutatav koridor. «Ringkonnakohtu kolleegium oli seisukohal, et selliselt kaamerate paigaldamine nii kinnistule kui elamusse sisse ilma teiste kaasomanike, kellele kuulub enamik mõttelisest osast, nõusolekuta, ei ole kooskõlas asjaõigusseadus § 72 lõikega 1,» rääkis Mardi.
Kohtuotsuse järgi on selline kasutusviis tavapärasest kaasomandi kasutamisest erinev ja rikub oluliselt isikute õigust privaatsusele ja seetõttu peavad kaasomanikud saavutama konsensuse. Mardi sõnul tuleks turvakaamerate paigaldamisel otsustada ka see, kuidas nende paigalduse eest tasutakse. «On küsitav, kas see kuulub korteriühistuseaduses ära toodud majandamiskulude hulka, sestap tuleks turvakaamera paigaldus kõigil ühiselt otsustada ning selle eest ka täiendavalt tasuda,» soovitab ta.