/nginx/o/2009/11/18/268553t1h783f.jpg)
/nginx/o/2011/02/16/517592t1h3ffa.jpg)
Eesti Energia elektritootmise arendamise osakonna juhataja Timo Tatari sõnul kerkib pakaseliste ilmadega soojusenergia tarbimine võrreldes nullilähedase temperatuuriga üle kahe korra.
Soojuse tarbimine kasvab pakasega kaks korda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soojuse ja elektrienergia tarbimine sõltub suuresti välisõhu temperatuuridest, kuid sõltuvuse määrad erinevad märgatavalt. Soojuseturg on alati piirkondlik, sest kadude tõttu ei ole otstarbekas soojust väga kaugele jagada.
Elektrit seevastu toodetakse täna veel peamiselt suurtes elektrijaamades, mis on võimelised katma terve Eesti tarbimisvajaduse.
«Soojusenergia tootmise puhul saame öelda, et seos välisõhu temperatuuri ja soojusenergia tarbimise vahel on järsem. Käesoleva nädala pakaseliste ilmadega soojuse tarbimine enam kui kahekordistub võrreldes sügisega, kui välisõhu temperatuur on nullilähedane,» selgitas Tatar.
Tipukoormuse periood (ehk suurim soojuse tootmine) ongi tavaliselt jaanuaris-veebruaris ja see väljendub otseselt ka nende kuude küttearvetes.
Ka elektrienergia puhul suureneb külmade ilmadega tarbimine, aga seos on võrreldes soojusenergia tootmisega on väiksem. Peamiseks elektrienergia tarbimise kasvu põhjuseks on elektriküttega hooned.
«Eestis tervikuna eeldame, et üks kraad aastase keskmise temperatuuri muutust mõjutab ca 120-150 GWh Eesti aastast tarbimismahtu,» märkis Tatar.