/nginx/o/2011/02/16/517571t1h362d.jpg)
Euroopa Liidu liidrite kava eurotsooni 440 miljardi eurosele päästefondile võimu juurde anda lõi eile veelgi tugevamini kõikuma, kuna põhjapoolsete liikmesriikide rahandusministrid, Saksamaa kaasa arvatud, väitsid sellise aktsiooni ebavajaliku olevat.
Saksa rahandusminister Wolfgang Schäuble ütles, et kuna võlaturud on viimasel ajal stabiliseerunud, ei ole fondi remondiga kuhugi kiiret. Schäuble võttis EFSFiga ka telefonitsi ühendust ning pani ette, et fond võiks märtsikuise «suurkokkuleppe» käigus säilitada praeguse kuju.
«EFSFiga polnud vaja tegeleda,» ütles Schäuble ELi rahandusministrite kaks päeva kestnud arutelu silmas pidades. «Ja kas me sellest enne märtsi lõppu üldse rääkima peame, see alles selgub.»
EFSFi volituste laiendamise läbikukkumine – mis tähendaks ka seda, et fond ei saa ilmselt luba avaturult raskustes euromaade võlakirju kokku osta – võib aga finantsturud uuesti ärevile ajada.
On ju maaklerid siiani lähtunud sellest, et remont edeneb.
Schäuble väidetele vaatamata on võlakirjaturud aga Portugali võlakirju viimastel päevadel karmilt karistanud, kuna riigi majandusnäitajad on nõrgad ja EFSFi tuleviku ümber valitseb segadus.
Teisipäeval kerkisid esmakordselt euro ajaloos üle 7 protsendi piiri ka 5-aastaste Portugali võlakirjade intressid. 10-aastaste riigivõlakirjade intressid on kõrgunud üle selle piiri juba rohkem kui nädal aega.
Nii turud kui Portugali valitsus on seda meelt, et ülalpool 7 protsendi piiri käivad laenuvõtmise kulud riigile üle jõu.
Schäuble ametivend Portugalis Fernando Teixeira dos Santos väljendas nördimust nii tema kui ka ta Hollandi ja Austria mõttekaaslaste seisukohtade üle, öeldes, et «viivitused ja kõhklused» mõjuvad eurotsoonile destabiliseerivalt.
EFSFi reforme arutatakse osana üldpaketist, mis võib tuua euroala liikmetele kaasa kokkuhoiumeetmeid ja karmimaid eelarvereegleid.
Esmaspäeval leppisid ministrid kokku, et eurotsooni päästemehhanism, mis EFSFi 2013. aastal välja vahetab, saab 500 miljardi euro suuruse laenuvõimsuse, olles seega käesolevast fondist tegelikult kaks korda suurem. Sest kuigi EFSF võib ajada kokku 440 miljardit eurot, võib ta välja laenata vaid poole sellest summast, kuna reeglid nõuavad sularahapuhvreid.
Schäuble tunnistas, et tehing tähendaks Saksamaa jaoks suuremaid finantstagatisi. Kuidas nad selle korraldaksid, seda ta keeldus selgitamast.
Schäuble skeptitsismi EFSFi remondi suhtes jagasid ka tema Austria ja Hollandi ametivennad. Mõlemad teatasid, et ei laiendaks parema meelega fondi volitusi.
«Küsimus on tegelikult selles, kas kõnealusest laiapõhjalisest paketist piisab, andmaks turgudele märku, et euro hoitakse stabiilsena,» ütles Austria rahandusminister Josef Proell. «Kui jah, siis on kadunud ka surve EFSFiga praegu midagi ette võtta. Kui ei, siis tuleks EFSFi parandada. Aga hetkel ma sellist vajadust ei näe.»
Copyright The Financial Times Limited 2011.