/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2016/10/31/6021157t1h52f1.jpg)
Tööandjad leiavad, et tööandja kulud töötaja tervisele tuleks maksustamisest vabastada piiranguteta.
Tööandjad: kulud töötaja tervisele tuleb vabastada erisoodustusmaksust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi praegu on riigikogus menetletuses eelnõu, millega muudetaks sotsiaalmaksuvabaks teise ja kolmanda haiguspäeva hüvitamine ning loetakse osaliselt maksuvabaks tööandja kulutused töötaja tervisele, leiab liit, et antud kujul ei ole seadusemuudatus ühiskonna ees seisvate probleemide lahendamiseks piisav.
«Haigekassa eelarve puudujääk on 2015–2016 suurusjärgus 20–30 miljonit eurot ja see võib järgnevatel aastatel mitmekordistuda. Nimekiri tervisega seotud kulutustest, mida eelnõu kohaselt 2018. aastast maksuvabalt kompenseerida võib, on aga üsna jäik ja lühike,» kirjutas Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar riigikogu rahanduskomisjonile.
Suurem rõhk on eelnõus Tamsari sõnul harrastustel, mis parandavad küll tervist ja on töötajale motiveerivad, kuid ei lahenda ravikulude puudujäägi probleemi. Selleks et terviseedenduse maksusoodustus hakkaks reaalselt haigekassa eelarvedefitsiiti vähendama, tuleb tööandjate hinnangul maksuvabastust laiendada kõigile tööandja poolt töötajate tervisele tehtud kulutustele.
«Seda on vaja, et suurendada tervishoiu vabatahtlikku rahastamist ning vähendada haiguspäevade arvu,» märkis Tamsar. «Praeguses eelnõus on suur rõhk sportimisel ja füüsilisel aktiivsusel. On veel terve rida võimalikke teenuseid, mida tööandja võiks maksuvabalt hüvitada, näiteks vabatahtlik täiendav tervisekindlustus, tervishoiuteenused, mis praegu on suure omafinantseeringuga või täiesti patsiendi kulul, ravimite omaosalus ja nii edasi.»
Tamsari sõnul on ka arusaamatu, miks ei võiks maksuvabalt kompenseerida mis tahes tervishoiuteenuseid või ravimeid, mille finantseerimine tööandja poolt oleks haigekassale märksa vahetuma mõjuga.
Lisaks leiavad tööandjad, et tehtud soodustuse arvestus ei tohi kujuneda tööandja jaoks nii kulukaks, et see positiivset mõju vähendama hakkaks. Lisaks kulude deklareerimisele maksu- ja tolliametile lasuks seletuskirja kohaselt tööandjal kohustus pidada kvartali jooksul kasutatud piirmäära osas töötajate lõikes detailset arvestust, mis suurendaks tööandja halduskoormust. «Süsteemi edasi arendades tuleb leida võimalusi halduskoormuse minimeerimiseks, et see ei pärsiks ettevõtjate motivatsiooni tervishoidu panustada,» kirjutas Tamsar.
Soovitatud muudatuste risk riigieelarvele on tööandjate hinnangul väike. Tulu- ja sotsiaalmaksu laekus 2015. aastal tehtud erisoodustuselt töötaja tervisele vaid 2,3 miljonit eurot. See on ka otsene kaotus riigieelarve tuludele.
«Ei ole realistlik, et inimesed hakkaksid seadusemuudatuse järel suurt osa oma palgakasvust tervisekuludena välja võtma. Keskmises sissetulekus ei ole sportimis- jm tervisega seotud kuludeks lihtsalt väga palju ruumi. Kui maksusoodustuse tõttu asutakse tervisega seotud kaupu ja teenuseid laiemalt tarbima, suurendab see hoopis käibemaksu laekumist riigieelarvesse,» seisab kirjas.