Estonian Airi uued lennukid tõid uue probleemi

Gert D. Hankewitz
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Estonian Airi uus Bombardier.
Estonian Airi uus Bombardier. Foto: Priit Simson

Estonian Airi uued Bombardieri lennukid on küll vaiksed ja ökonoomsed, kuid nende tehnilise eripära tõttu peavad reisijad pardale pääsemiseks läbima külma või märja teekonna.

Tõsi, suurema osa teekonnast lennujaamast uute lennukiteni saab läbida bussiga. Kuid otse väravast Bombardieri astuda ei saa, kuna ei Tallinna ega ka teiste sihtkohtade lennujaamad, kuhu CRJ-d lendavad, pole võimelised neid vastu võtma.

Kui näiteks Boeingute ja Airbuside uks avaneb kõrvale ning see mahub nn silla (käik, mida mööda reisijad väravast lennukini pääsevad – toim) sisse ära, siis CRJ uks avaneb alla ega klapi sillaga.

Tallinna Lennujaama turundusjuht Erik Sakkov märkis, et Estonian Airi kaht uut Bombardieri on käidud väravas testimas ning praeguseks on teada, kuidas sillad tehniliselt selliseks ehitada, et need probleemideta lennukini ulatuksid.

Kui kaua töö aega võtab ja mis see lennujaamale maksma läheb, ei ole Sakkovi sõnul veel teada, kuid eesmärk on, et vähemalt kodulennujaamas oleks selline võimalus olemas.

Jutud, et lennukite keset lennuvälja seismajätmine ning inimeste transportimine bussiga oleks lennufirmale odavam, lükkas Sakkov ümber. Ta lisas, et lennujaamamakse mõjutavad erinevad nüansid ning väravani sõitmine on vaid üks väike osa neist.

Estonian Airi PR-juht Ilona Eskelinen märkis, et ettevõte räägib läbi ka teiste lennujaamadega, kuhu 88-kohalised CRJ-d lendavad, et tulevikus saaks sealgi väravani sõita. Samas ei ole praegu selge, kas ja millal läbirääkimised vilja kanda võiksid.

CRJ-tüüpi lennukeid kasutavad ka mitmed teised Euroopa lennukompaniid. Näiteks SASil on neid 12 ning Lufthansa Cityline’il 33.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles