/nginx/o/2009/11/22/270612t1h7cfc.jpg)
/nginx/o/2011/01/15/498866t1h93c6.jpg)
Rahandusministeeriumi kava külmutada riigi tegevuskulud 2016. aastani ohjeldab hinnatõusu, ütles Tallinna Tehnikaülikooli avaliku sektori ökonoomika õppetooli juhataja, majandusprofessor Alari Purju.
Ekspert: riigi kulude külmutamine ohjeldab hinnatõusu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigi tegevuskulude külmutamine vähendab nõudlust, sest selle tõttu ostavad vähem kaupu ja teenuseid riik kui ka ametnikud, kelle palgatõus jääb ära. Väiksem nõudlus tähendab nõrgemat survet hinnatõusuks, selgitas Purju.
Nii tema kui Tartu Ülikooli riigimajanduse õppetooli juhataja, professor Janno Reiljan peavad põhimõtteliselt eesmärki riigi tegevuskulusid piirata mõistlikuks ja rahandusministeeriumi plaani reaalseks ega usu, et selle tõttu riigiametnikud massiliselt erasektorisse põgenema hakkavad. Reiljani arvates tuleks aga külmutada siiski riigi reaalsed, mitte nominaalsed tegevuskulud, s.t. kulud peaksid kasvama samas tempos inflatsiooniga.
Riigil on Reiljani sõnul võimalik lähiajal tegevuskulusid kokku hoida tulenevalt sellest, et kui 2014. aastal algab uus Euroopa Liidu finantsperspektiiv, siis hakkab Eesti saama senisest vähem eurotoetusi ning nende administreerimiseks vajalike ametnike arv väheneb. Teisalt peaks riik panustama senisest rohkem raha ametnike koolitamisse, sest praegu ei ole Eesti avalik sektor heal tasemel, arvas professor.