Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)
/nginx/o/2016/10/28/6012995t1hd894.jpg)
Neljapäeval Eestist oma Baltimaade visiiti alustanud Saksamaa toidu- ja põllumajandusminister Christian Schmidt on seda meelt, et ühtne põllumajanduspoliitika peab muutuma lihtsamaks ja arusaadavamaks, et ka tavalise põllumehe jõud sellest üle käiks. Küll aga ei usu ta dotatsioonide kaotamisse, sest muidu Euroopa põllumees üleilmses konkurentsis ellu ei jää.
-Kohtumisel Urmas Kruusega keskendusite teiste teemade hulgas ka Eesti eesistumisele. Millised on Saksamaa ootused Eestile, iseäranis põllumajanduspoliitika vallas?
Meil on kõrged ootused, sest Eestil on väga hea maine. Me soov on näha ühtse põllumajanduspoliitika taassündi. Ootame praegusest märksa lihtsamat ja arusaadavamat lähenemist nii doteerimissüsteemidele kui kontrollimehhanismidele.
Oleme seejuures valmis ka omalt poolt õla alla panema. Iseäranis, kui leitakse võimalused, kuidas seda kõike digitaalsel viisil niiviisi lahendada, et see muudaks ka põllumehe elu lihtsamaks. Meile on praeguse süsteemi juures vastuvõetamatu, kui palju dokumente reguleerib põllumajandusvaldkonda ja et eeldatakse, et talunikud suudavad neid kõiki ka järgida. Selle vähendamine on meie jaoks võtmevaldkond.
Mul on väga hea meel, et leppisime täna kokku kahepoolse töörühma sisseseadmise, mis ei keskenduks üksnes ühise põllumajanduspoliitika uuendamisele, vaid tegeleks ka, nagu me Saksamaal tavatseme öelda, põllumajandus 4.0 (kõrgtehnoloogilise ja teaduspõhise põllumajanduse – toim) teemadega. Näiteks, mida on vaja teha selleks, et parandada andmete kaitsmist, kuidas hoida põllumajandustootmise väärtusahelat.
Töörühm võimaldab ühelt poolt kasutada ära eestlaste ekspertiisi, teiselt poolt tuua sisse ka Saksa põllumajandustööstuse esindajate kogemusi. Lisaks oleme Urmas Kruusega ühel nõul, et ELil on vaja uusi finantsinstrumente, et aidata põllumeestel vabaturumajanduse olukorras hakkama saada ja tagada neile kindlustunne.
Ja viimasena näeme Eesti eesistumisel väga olulist rolli Suurbritannia Brexiti läbirääkimiste lõpuleviimisel. Iseäranis, kui arvestada, et Eesti eesistumine toodi pool aastat varasema aja peale just seetõttu, muidu oleks olnud Suurbritannia kord. Me eeldame, et juba järgmise aasta alguses on meil märksa enam selgust, mismoodi Suurbritannia ise tahab, et see protsess toimuks.
Samas sisulised arutelud täpsete protseduuride üle leiavad aset järgmise aasta teises pooles, kui Eesti on eesistujamaa. Kuna väga palju asju on sellega seoses veel lahtised, siis ootame, et järgmise aasta lõpuks on selgus majas ning lõpliku lahendusega on kõik osapooled rahul.
-Kui vaatame praeguseid arenguid euroliidu põllumajanduses, siis kus on teie arvates Eestil ja Saksamaal suurim ühishuvi?
Peamiselt oleme ühel meelel selles, et me mõlemad huvitume ühisturu jätkumisest. Kumbki riik ei tahaks minna tagasi olukorda, kus valitsesid vaid rahvuslikud huvid ja kõrge protektsionism.
Teiseks on mõlema riigi huvides jätkusuutlik põllumajandus, ja seda just 21. sajandi võtmes: ehk kuidas ühendada omavahel teaduse uued saavutused, tehnoloogia areng, uued ideed, sealhulgas digitaalsed lahendused, mis võiksid ühel või teisel viisil suurendada põllumajandustootmise jätkusuutlikkust.
Kusjuures mul on väga hea meel näha, et Eesti tegeleb juba nii aktiivselt eesistumise ettevalmistustega. Kui nüüd päris aus olla, siis ma olen lausa hämmastunud, kui kaugele Eesti on jõudnud.
Näiteks kui arvestame ettepanekuid mullaviljakuse parandamiseks, mis võiks tõsta põllumajandussektori tootlikkust, kuid aidata ka kliimamuutustega paremini toime tulla. See on üks valdkond, kus saame ja peaksime koostööd tegema.
Ütleme nii, et eestlaste hulgas tunnen ma end olevat sarnaselt mõtlevate inimestega, ehk Eesti seisukohad ühtivad paljuski Saksamaa omadega.
-Kui rääkida ühest konkreetsest põllumajandussektorist, siis piimasektorit tabanud kriisist pole ükski ELi liikmesriik puutumata jäänud. Kuidas Saksamaa on sellega toime tulnud?
Esmalt olgu öeldud, et tegemist on olnud viimase 15 aasta kõige sügavama kriisiga piimasektoris, mis on ehk võrreldav 2006.–2007. aasta kriisiga. Ka meil tootmine vähenes ja nüüd on piima kokkuostuhinnad taas tõusma hakanud.
Me näeme, et nii ELi kui ka riigi meetmed olukorraga toimetulekuks on siin aidanud. Nende mõju ei ole otseselt piiratud nende programmidega. Eelmisel aastal oli meil näiteks Itaalia eesistumise ajal võimalus panustada ka Balti riikide ja Soomega seotud piirkondlike meetmete väljatöötamisse.
Ma leian, et Saksamaa on sellest kriisist välja tulemas. Muidugi, peame veel ellu viima struktuurseid muudatusi, iseäranis, mis puudutab väärtusahelat. Tootmistsükliga on meil kõik hästi, meil on lai hulk väikesi ja keskmise suurusega piimatootjaid riigi lõunaosas ning suuremad tootjad riigi põhjaosas.
Muutused peavad aga toimuma strateegilise planeerimise tasandil, tootmismahud ei ole veel hästi paigas. Muidugi, mida enam piima kokkuostuhind tõuseb, seda nõrgemaks jääb tahe muutusi läbi viia. Ma olen ka Saksa piimatootjatele öelnud, et nad seisavad peagi silmitsi järgmise piimakriisiga, kui nad ei ole nõus tegema väärtusahelat puudutavaid muutusi.
Me oleme küll astunud samme sinnapoole, kuid suurem töö seisab alles ees. Ma arvan, et hullem on selleks korraks läbi, kuid kriis ise ei ole läbi. Me ei ole veel n-ö teisele kaldale jõudnud.
-Ühtset Euroopa põllumajanduspoliitikat on pikka aega iseloomustanud kõrge toetuste tase. Samas on öeldud ka, et võttes arvesse vabaturumajanduse reegleid, on see ebaõiglane. Kas ja millal võiks toetustel põhinev põllumajandus euroliidus üldse ära kaduda?
Euroala põllumajandus tervikuna on külma sõja järgsel perioodil teinud läbi hulga väga suuri muutusi, kas või näiteks, kui võtame sellesama piimandussektori. Vabaturumajanduse reeglitega kohanemine on olnud väga valulik.
Ma ausalt öeldes ei kujuta ette, et me suudaks tagada maapiirkondade jätkusuutlikkuse ja elu maal ilma põllumajandustoetusteta. Kui oleks võimalik maapiirkondi üleval pidada ka vabaturumajanduse tingimustes, siis võiks nende toetuste kaotamine arutlusele tulla küll.
Kuid me peame euroliidu tasandil mõtlema ka sellele, kuidas hoida põllumajandust jätkusuutlikuna, kuidas pidada kinni senistest kliimakokkulepetest, ja kõige selle taustal me näeme, et Euroopa riigid on üleilmses konkurentsis ebavõrdses olukorras. Üleilmses konkurentsis jääb peale see, kes suudab toota kõige odavamalt, tehes seda päris tihti jätkusuutlikkuse arvelt.
Samas oleks ma väga õnnelik, kui me suudaks Euroopa Liidu põllumajanduses astuda selle sammu, kus toetuste saamine ei oleks põllumajandussektoris enam peamine motivaator. Siin on kahtlemata vaja mõtteviisi muuta.
CV: Christian Schmidt
- Sündinud 26. augustil 1957. Abielus, kahe lapse isa.
- Lõpetas 1976. aastal Bad Windsheimi Georg Wilhelm Stelleri keskkooli.
- Aastatel 1977–1985 õppis juurat Erlangeni ja Lausanne'i ülikoolis, kus spetsialiseerus tööõigusele.
- Alates 1974. aastast kuulub Kristlik-Sotsiaalsesse Liitu (CSU), mis on võimuloleva Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) Baieri sõsarpartei.
- Aastatel 1981–1991 oli Kesk-Frangimaa Noorteliidu piirkonnajuht.
- Aastatel 1984–1990 oli Obernzenni volikogu liige ja Neustadt an der Aisch-Bad Windsheim piirkonna volikogu liige.
- Alates 1990. aastast on Bundestagi liige.
- Aastatel 1999–2009 oli CSU Fürth-Stadti piirkonna juht.
- Alates 2011. aastast on CSU aseesimees.
- Aastatel 2005–2013 oli parlamentaarne riigisekretär kaitseministeeriumis.
- Aastatel 2013–2014 oli parlamentaarne riigisekretär majanduskoostöö ja arengu ministeeriumis.
- Veebruarist 2014 on Saksamaa liiduvabariigi toidu- ja põllumajandusminister.
- Aastast 2006 juhib ka Saksa NATO Ühingut.
Allikas: Saksamaa toidu- ja põllumajandusministeerium