N, 27.01.2022
Tänane leht
Tellimine
Uudiskirjad
Kuuluta
Klienditugi
Reklaam
Vihje
RUS
ENG
Koroona
Uudised
Maailm
Arvamus
Majandus
Kultuur
Sport
Elu24
Teadus
Tervis
TV
Ilm
Investor
Startup
Tarbija
Tehnika
Nädal
Uuriv
Olümpia
Haridusportaal
Maa Elu
4jaleht
Tähenduse teejuhid
Elu24
Naine
Kodu
Lemmik
Raamatuportaal
Reis
60+
Ypsilon
Juunior
Podcast
Ristsõna
Sudoku
Minu lood
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
6
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Rail Baltic annab Supilinna aktivistile aru

Küsimused koostas Tartu Supilinna seltsi aktivist ja Tallinna Tehnikaülikooli ruumilise planeerimise doktorandi Mart Hiob. FOTO: Kristjan Teedema

Eestit Euroopaga ühendama hakkava Rail Balticu üle käivale arutelule heidavad projekti kriitikud ette asja ühekülgset käsitlemist, ajakirjanike oskamatust õigeid küsimusi esitada ning raudteeprojekti vedajate soovimatust küsimustele vastata.

Mart Hiobi küsimustele vastas Rail Balticu projekti koordinaator Kristjan Kaunissaare.

Tellijale Tellijale

-Milline on Rail Balticu ehitusmaksumus Eesti riigile, võrreldes teistesse raudteedesse tehtud ja kavandatud investeeringutega?

Rail Balticu Eesti osa maksumus on 1,3 miljardit eurot. Sellest ca 81 protsenti ehk 1,053 miljardit eurot tuleb Euroopa Komisjoni Euroopa Ühendamise Rahastust. Eesti omalt poolt maksab seega 247 miljonit eurot.

Riik on alates 2009. aastast olemasolevasse 1520 mm raudteetaristusse investeerinud ligi 176 miljonit eurot. See sisaldab rööbastee rekonstrueerimist Tartu, Paldiski, Riisipere, Rapla ja Viljandi suunal, et tagada standardile vastav kiirus 120 km/h. Muu taristu osas on finantseeritud raudtee ohutuse parendamist, elektriraudtee kontaktvõrgu ja alajaamade rekonstrueerimist, ooteplatvormide ehitust.

See puudutab nii Eesti Raudtee kui ka Edelaraudtee Infrastruktuuri aktsiaseltsile kuuluvat raudteetaristut. Lisaks on ostetud 18 elektri- ning 20 diiselrongi, kokku 79,5 miljoni euro väärtuses. Nii taristuinvesteeringute kui uute rongide ostmist kaasrahastas Euroopa Komisjon struktuurivahenditest ligi 84 protsendi ulatuses.

Tagasi üles
Back