/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
/nginx/o/2012/10/31/1403778t1h0a5b.jpg)
Kuigi on räägitud puulehtede koristamise kahjulikkusest loodusele, siis tegelikult ei ole sel tõepõhja all - kevade saabudes on lehtedega muruala näiteks kahjuritele just soodsaks pinnaseks.
Lehtede riisumisest loobumine võib viia taimeliikide hävinemiseni (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bioloog Tõnu Ploompuu nimetas Põhja-Tallinna valitsuse korraldatud ümarlaual, et puulehtede koristamata jätmine on mõeldav vaid üksikutes kohtades, sest paks lehekiht hakkab kevadel kahjustama murutaimi.
Kadrioru pargi juhataja Ain Järve tõi sellekohase näite, kuidas alates 1973. aastast on katsetatud Kadrioru pargis analoogset meetodit. Seitsme aasta vältel jäeti ühel niidualal puulehed koristamata ja kui algselt oli niidukooslusel loetud kokku 57 taimeliiki, siis katse lõpuks oli neid järel vaid 23.
Lisaks on Järve sõnul lehekuhjad soodsaks pinnaseks taimekahjurite paljunemisele ning lehed kannavad endaga edasi baktereid ja haiguseid, mis nakatavad erinevaid linnapuid, eriti hobukastaneid ja saari.
Teine näide toodi Kristiine linnaosast, kus 1998. aastal Sõpruse puiestee ääres jäeti sügisel lehed viimata. Selle tagajärjel oli kevadeks 80 protsenti murupinnasest hävinud ning see muruala tuli taastada.
Toodi ka erinevaid näiteid nii selle kohta, kuidas puulehti purustatakse niidukitega kui ka huumuskihina rohealale jätmise osas ja selle mõjust taimekooslustele ning murule.
Nende ja mitmete teiste näidete põhjal otsustati, et puulehtede äraveol Tallinnas ei ole alternatiivi. Linnaosavalitsused leidsid, et mõistlik oleks rajada linna lähedale puulehtede kompostiväljak ning lubasid pöörduda selles küsimuses Tallinna keskkonnaameti poole.