Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Üheksa tõsist viga, mida teed tööpäeva alguses

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Hommikune käitumine mõjutab sinu kogu ülejäänut päeva.
Hommikune käitumine mõjutab sinu kogu ülejäänut päeva. Foto: Panther Media/Scanpix

Tööpäeva esimesed minutit võivad tõsiselt mõjutada seda, kuidas päev edasi hakkab kulgema.

Kui jääd kontorisse hiljaks või veedad liiga kaua aega kirjakasti sorteerides, siis viib see ilmselt su tuju alla ja nii on raske ka ülejäänud päeva jooksul keskenduda.

Business Insider loetles üles üheksa peamist viga, mille küüsi tööpäeva hommikul satutakse. Mõtle, kuidas neid vältida ning alusta oma päeva parem edukalt.

  1. Hiljaks jäämine. Pole mõtet päeva tuksi keerata enne, kui see pole jõudnud alatagi. Hiljutine uuring näitab, et ülemused suhtuvad hilinevatesse alluvatesse kehvemalt, sest see jätab neist vähem vastutustundliku ja laisa mulje - isegi siis, kui töötajad lähevad õhtul koju tavapärasest hiljem. See ei pruugi küll aus tunduda, aga nii on. Seega proovi kontorisse jõuda nii vara kui võimalik.
  2. Kaastöötajate tervitamata jätmine. Sa jätad endast parema mulje ja lood parema õhkkonna kui räägid hommikul paar sõna kolleegidega. Kui sa oled ülemuse rollis ning oma töötajatele tere ei ütle, siis jätab see sinust mulje, et oled ka oma töövõimetelt nõrk. Kui sa pole juhataja ja ikka hommikul inimestega ei räägi, siis ei taha nad sinu juurde ka muul ajal tulla.
  3. Kohvi joomine. Kui sa pole inimtüüp, kes kohe ärgates kohvi vajab, siis tõenäoliselt haarad kruusitäie sooja jooki kontorisse jõudes. Uuringud aga ütlevad, et parim aeg kohvi joomiseks on kell 9.30 hoopis, sest 8-9 vahel alles vallanduvad kehas energiat tootvad hormoonid. Kui jood kohvi, mis annab energiat, enne hormoonide vallandumist, siis ei tooda keha ise niipalju energiat kui päevaks vaja ja hakkab veel rohkem kohvist sõltuma.
  4. Kõikidele e-mailidele vastamine. Nii pea kui oled end arvutitoolile istutanud tahad hakata kõiki öö jooksul saabunud meile üle vaatama. Tegelikult peaks sellele pühendama vaid kümme kiiret minutit, et saada ülevaade, millele tuleks vastata kohe ning millised saab päeva peale ära jagada.
  5. Ilma selge plaanita tööle jõudmine. Enne kui millegagi üldse alustad on soovitatav plaan paika panna, see hõlmab endas nii prioriteetide paika sättimist kui ka kogu päeva lihtsamaid tegevusi. Vaata järele, kas oled tänaseks midagi olulist juba planeerinud ja mõtle, kas peaksid selleks ka kuidagi eelnevalt valmistusaega varuma.
  6. Ära tee lihtsamaid asju kõige pealt. Uuringud soovitavad päev kõige hullema osaga kõige pealt ühele poole saada, sest hommikul on sul energiat rohkem ning päeva peale muutud rohkem laisaks.
  7. Mitme asja korraga tegemine. Kuna hommikul on energiat rohkem, siis võib see sulle tunduda hea mõttena asuda korraga mitme asja kallale. Tegelikult kahjustab selline multitasking peamise ülesande sooritust, seega alusta kõige olulisemast ja jaga ülejäänud päeva peale ära.
  8. Negatiivsel lainel olemine. Ükskõik, mis sind ka vihaseks ei ajaks, proovi ikkagi keskenduda tööülesannetele. Proovi eraldada tegemist vajavad ülesanded ja oma negatiivsed mõtted, et saaksid tööga kohe tegeleda ja kehva tundega hiljem.
  9. Hommikused koosolekud. Need raiskavad seda produktiivset aega, mis sinus hommikuti on. Seega, kui on vaja koosolekuid pidada, mis ei nõua just palju energiat, mõtlemist ja kirjutamist, siis proovi need paigutada pigem pärastlõunasesse aega.
Tagasi üles