Eestlased hülgavad viineri, sardelli ja keeduvorsti (4)
27. oktoober 2016, 14:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oma majandustulemusi tutvustanud Atria Eesti lihatööstuse sõnul eestlaste huvi kunagiste hittlihatoodete nagu viiner, sardell ja keeduvorst vastu järjest väheneb, selle kõrval kasvavad grillvorstid, marineeritud liha ja jahutatud hakkliha müüginumbrid.
«Negatiivse trendiga paraku on, jah, sellised klassikud nagu sardellid, viinerid ja keeduvorstid,» tõdes täna majandustulemusi tutvustanud Atria Eesti lihatööstuse juhatuse liige ning müügidirektor Meelis Laande. Ta lisas, et verivorstidel on kord nii, kord naa. «Ega verivorstiga tundubki, et kui on ikka lund maas, siis verivorst maitseb palju paremini,» rääkis Laande.
Kui sardelli, viineri ja keeduvorsti müüginumbrid järjest langevad, siis Atria Eesti võib enda näitel öelda, et kasvab huvi grilllvorstide, marineeritud liha ja jahutatud hakkliha vastu. «Laias laastus võib öelda, et need on grilltooted,» märkis Laande, mis märksõna kirjeldab tänast eestlaste lihatoodete tarbimist.
Hakkliha plahvatusliku müüginumbrite kasvu taga võib Laande sõnul muuhulgas olla ka asjaolu, et 2014. aastast lisati hakklihade pakendile piltlikud pildid, kus tarbija näeb ilma suurema vaevata, millist liha ja kui palju hakklihas on. «Vahepeal oli jutt, et inimesed ei tea, mis seal hakkliha sees on, aga selline graafiline pilt tarbijatele meeldis,» kirjeldas Laande.
Kui 2013. aasta lõpus oli Atria hakkliha müük 20 000 kilo, siis selle aasta septembris jõudis ettevõte 140 000 kiloni. «Tarbija poole pealt võib üks põhjus olla ka see, et hakklihade hinnad on suhteliselt madalad ja see on ta teinud ka tarbijatele taskukohaseks,» pakkus Atria müügidirektor, mis veel võib selle kasvu taga olla.
Kui aga vaadata, millised lihatoodete läbimüük jätkub kasvutrendis, siis pakub Laande, et need on singid, suitsuvorstid, snäkid, lihapallid ja pihvid ning pasteedid ja võid. «N-ö talutoodete tootjad tulevad rohkem välja, neid on rohkem näha ja kuulda,» kirjeldas Atria Eesti müügidirektor.
«Kui liha hinnad on maas, siis oleme tähele pannud, et ka toodete hinnad kukuvad ja siis odavbrändi toodete hinnad ja margitoodete hinnad lähenevad üksteisele,» märkis Laande, viidates olukorrale, kuis näiteks Atria Eesti soodsama Wõro brändi toodete läbimüük on langenud, samal ajal, kui Maks&Mooritsa toodete läbimüük on kasvanud.
«Siis loomulikult mõtleb inimene, et parem ostan margitoodet, mis on ainult natuke kallim,» selgitas ta. Kui aga lihahinnad hakkavad turul taas tõusma, käriseb vahe kahe tootegrupi vahel taas suuremaks ning odavbrändide müük kasvab.
Praegu on eestlaste lihatoodete eelistuste kasvus oma rolli mänginud ka viimaste aastate kiire palgakasv, mis võimaldab rohkem valida, milliseid lihatooteid osta.