Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Korralik kokkutõmbamispoliitika viis Atria lõpuks kasumisse

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Atria lihatööstuse Valga tootmine
Atria lihatööstuse Valga tootmine Foto: Eleri Lõhmus/Valgamaalane

Kuigi suuruselt teine Eesti lihatööstus Atria Eesti pidi eelmisel aastal seisma silmitsi üheksamiljonilise kahjumiga ja müüs viimase aasta jooksul oma Vastse-Kuuste tootmise ja Linnamäe sigala, on ettevõte suutnud mullusega võrreldes turuosa kasvatada ja taas kasumini jõuda.

«Meil on suhteliselt kokkutõmbamise aasta selja taga,» märkis Atria Eesti juhatuse esimees Olle Horm kohtumisel ajakirjanikega. Kui aasta alguses müüs ettevõte maha oma 8000-pealise Linnamäe sigala Läänemaal, siis aasta teise kvartali alguses järgnes sellele ka Vastse-Kuuste tootmise müük Põlvamaal.

Vastse-Kuuste lihatööstuse müük aitab ettevõttel aastas ligi 0,5 miljonit eurot kokku hoida ning see tehing müügitulemusi kuidagi ei mõjutanud. Samas Linnamäe seafarmi müük mõjutas Atria Eestit erakorralise kahjumina umbes ühe miljoni euroga, mis tulenes soetushinnast madalamast müügihinnast, kuid võimaldas negatiivsele trendile piir ette panna.

-Kõige enam turuosa kasvatanud

«Mis see meile kaasa tõi, on see, et senise 75 000 sea asemel tuleb meile oma tapamajast üle 60 000 sea ja kilodes liikus oma töötlemismaht kuue miljoni kilo pealt viie miljoni kilo peale,» kirjeldas Horm. Sellest hoolimata tähendab see nelja kilo iga eestlase kohta.

Kui vaadata aga Atria Eesti lihatööstuse majandustulemusi kogu seisukohalt, siis tunnistab Horm, et eelmine aasta läks kohutavalt. «Meie eelmise aasta kahjum oli üheksa miljonit,» nentis ta. Horm lisas, et sisuliselt tähendas see kontserni omanike poolt ettevõtte väärtuse maha kandmist üheksa miljoni euro võrra. 

«30 miljoni pealt suhteliselt null tulemus ei ole üldse rõõmustav,» märkis Horm, viidates 2014. aasta kasumile. Samas pärast eelpool loetletud muudatusi on olukord sel aastal mõnevõrra paranenud. «Kolmandas kvartalis meil käive juba kasvas, isegi kasumit on tulnud,» kirjeldas Atria Eesti juht.

Ka on Atria Eesti hiljuti Nielseni tehtud uuringu kohaselt see lihatööstus Eestis, mis sealihatootmise langusseisus on suutnud oma turuosa augustis-septembris aastataguse ajaga võrreldes enim kasvatada.«Meie turuosa on siis augusti-septembri seisuga 13,7 protsenti,» rääkis Atria Eesti juhatuse liige ja müügidirektor Meelis Laande.

Kuigi sellega jääb Atria Eesti rohkem kui poole võrra alla Eesti suurimale lihatööstusele, on viimase turuosa mullusega võrreldes samas mõnevõrra langenud. «Ja kaks meie põhikonkurenti, kes meist allapoole jäävad, on ka päris oluliselt langenud,» lisas Laande, viidates kahele üheksa- kuni kümneprotsendilise osalusega lihatööstusele. Küll ei ole Atria ainus lihatööstus, kes on suutnud turuosa viimase aastaga kasvatada. 

Mõnevõrra aeglasema tempoga, kuid siiski plusspoolel on terve rida viie- kuni kuue- ning kahe- ja kolmeprotsendilise turuosaga väiksemad lihatööstused, kes on rohkem keskendunud nišitoodetele. «Tarbimine liigub nišitoodete suunas – igasugused singid, eksootilised tooted ja valmistoidud on kasvus,» kirjeldas Atria Eesti juht Olle Horm, mis täna sealihatoodete turgu enim mõjutab.

-Otsib veel võimalusi optimeerida

Kuigi viimase aastaga on Atria Eesti teinud mitu olulist ümberkorraldust oma tootmises, ei tähenda see, et optimeerimine ettevõttes veel täielikult läbi on. «Suured kalad on n-ö tiigist välja tõmmatud, nüüd on jäänud sinna veel väiksemad ahvenad ja särjed,» kirjeldas Horm.

Ta lisas, et olukorras, kus nii palgad kui tooraine hind tõuseb, samas toodete väljamüügi hind liigub väga aeglases tempos, tuleb vaadata täiendavate tootmise automatiseerimise võimaluste poole. «Sisemist parandamise ruumi on ja loomulikult need jätkuvad, aga suured muudatused on tehtud,» lausus Horm.

«Reaalsus on see, et Eesti lihaturg on nullkasvuga turg, küllastunud turg, kus konkurents on tihe ja spetsialiseerumist ei ole. Turuosad võivad siin poole protsendi võrra siia-sinna nihkuda, aga tõenäoliselt suuremaid murranguid siin ei tule,» nentis Atria Eesti juht.

Atria Eesti üheksa kuu käive oli 25,6 miljonit eurot, mis on 0,7 miljonit suurem kui eelmisel aastal samal perioodil. Kui ettevõtte kolmanda kvartali kasum oli 0,5 miljonit eurot, siis selle aasta esimese üheksa kuu kasum ilma erakorraliste kuludeta oli kokku 1,1 miljonit eurot. Ettevõttes töötab 300 inimest.

Atria Eesti AS kuulub Soome börsiettevõttele Atria Oy, mille möödunud aasta käive oli 1,340 miljardit eurot ja kasum 28,9 miljonit eurot. Ettevõte alustas Eestis tegevust 2005. aastal, omandades Valga Lihatööstuse.

Tagasi üles