/nginx/o/2013/09/06/2328589t1h1570.jpg)
Hoolimata kõrgemast aktsiisimäärast ning jaehindadest on viina ostuvõime Eestis viimasel kümnel aastal püsinud pidevalt kõrgem kui teistes Balti riikides. 2016. aasta esimese poolaasta netokuupalga kasvu andmete põhjal eeldada, et viina ostuvõimes drastilist langust eeldatavasti ei toimu, kirjutab Statistikaameti peaanalüütik Märt Leesment ameti blogipostituses.
Balti riigid saavutasid viina ostuvõime kõrgeima taseme kiire majanduskasvu aastatel (2007–2008). Kui majanduskriisi ajal (2009–2010) langesid kõigi riigi näitajad, on Eesti näitaja järgnevatel aastatel jäänud stabiilseks, samal ajal kui lätlased ja leedukad on saanud keskmise netokuupalga eest oma kodumaal üha enam viina osta.
«Seega riikide vahel on elanike viina ostuvõime tase ühtlustunud – kui eestimaalaste sissetulek on kasvanud viina hinnaga samas tempos, siis lätlaste ja leedukate sissetulek on kodumaa keskmisest viinahinna tõusust mõnevõrra kiiremini kasvanud,» selgitas Leesment.
Kuigi antud näitaja on arvutatud üksnes 2015. aastani ja 2016. aasta alkohoolsete jookide hinnatõusu pole kajastatud, eeldab statistikaamet 2016. aasta esimese poolaasta netokuupalga kasvu andmete põhjal, et Eestis viina ostuvõimes drastilist langust eeldatavasti ei toimu.
«Kokkuvõttes võib öelda, et vähemalt viina ostuvõime näitel on Eesti kriisijärgne alkoholiaktsiisipoliitika olnud mõnevõrra optimaalsem ning erinevalt Lätist ja Leedust pole elanike viina ostuvõime kasvanud. Samas, arvestades viina ostuvõime järsemat langust Lätis ja Leedus majanduslanguse ajal, võib ostuvõime taastumist vaadata ka positiivsest aspektist lähtuvalt – salaviina atraktiivsus väheneb,» väitis statistikaameti peaanalüütik postituses.
Täispika blogisissekandega saab tutvuda siin.
/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)