/nginx/o/2016/09/14/5834927t1h5615.jpg)
Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna sõnul ei ole ta kunagi teinud valitsusele ettepanekut tõsta pensioniiga 70. eluaastani ning selleteemaline müra on ilmselt tekkinud sotsiaalministeeriumi tellitud analüüsist. Samas tsiteerisid kõik meediaväljaanded septembri keskel Tsahknat, kes rääkis pressibriifingul kavast tõsta pensioniiga 70. eluaastani.
«Minu ettepanek on kogu aeg olnud siduda pensioniiga oodatava keskmise elueaga. See müra tekkis sellest, et sotsiaalministeeriumile esitatud analüüsis oli üks variant tõsta pensioniiga jäigalt 70 eluaastale 2040. aastaks,» ütles Tsahkna Postimehele.
Sotsiaalministeeriumi ettepanek on tõsta pensioniiga 2040. aastaks 70. eluaastani ja sealt edasi siduda see oodatava eluaega, nii et kui oodatav eluiga pikeneb, kasvab automaatselt ka pensioniiga ja vastupidi, rääkis sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna 14. septembril pressibriifingul.
Tsahkna ütles täna, et tema ettepanekud võtta lühidalt kokku kolme punktiga. Esiteks tuleks siduda pensioniiga oodatava keskmise elueaga. Teiseks tuleks anda inimestele võimalus ise otsustada, millal ta pensionile läheb, mida varem inimene seda teeb, seda väiksem saab tema pension olema.
«Kolmas asi, mille üle läheb valitsuses kindlasti tõsiseks vaidluseks, on pensioni esimese samba sidumine rohkem inimese tööstaažiga. Praeguse süsteemi järgi sõltub esimese samba pensioni suurus väga palju inimese sissetulekust, mis tekitab suurt ebavõrdsust,» lausus Tsahkna.
Ehkki täpne pensioniiga sõltubki oodatavast pensionieast, prognoosib Tsahkna, et näiteks aastal 2027 võiks pensioniiga olla 65 aastat ja 1 kuu, 2037. aastal 66 aastat, 2047. aastal 67 aastat ja 2057. aastal 68 aastat ja neli kuud, selgub Tsahkna esitatud kabinetinõupidamise memorandumist.
Lisaks uuele pensioniea korrale soovib sotsiaalkaitseminister ka muuta pensioniea ja pensioni väljavõtmise paindlikumaks, tagades samal ajal selle, et olenemata pensionilemineku ajast või sellest, kui suur osa pensionist korraga välja võetakse, on kogu inimese saadav pensionivara ühesuurune ehk ka riigi finantsiline kohustus ei suurene.
«Paindliku pensioniea korral saab inimene ise valida endale sobiva pensionilemineku aja. Vältimaks ühiskondlikult mitteoptimaalset pensionileminekut tasub kaaluda piirangute seadmist minimaalsele staažinõudele, pensioni suurusele ja/või pensionieale,» märkis Tsahkna.
Nii pakub sotsiaalkaitseminister välja, et staažinõue võiks olla näiteks 30 aastat. Alternatiivina võiks liiga varajast pensionileminekut ohjata pensioni suuruse nõudega, nii et paindlikku pensioniiga saab kasutada siis, kui saadav sissetulek on piisav. Kolmas võimalus oleks kehtestada minimaalne pensioniiga või ajavahemik enne pensioniiga, mille jooksul saab varem pensionile minna.
Olulise muudatusena soovib Tsahkna ka, et pensionite arvestamisel asendataks tulevikus kindlustusosa staažiosaga, nii et pensionid ei sõltuks tulevikus enam otseselt saadavast palgast. Minister on seda varem põhjendanud asjaoluga, et vastasel juhul kanduvad üle praegused palgaerinevused, sealhulgas ka sooline palgalõhe ja üldine ebavõrdsus. Praegusi pensionäre see plaan ei puuduta.
Teiste muudatuste tõttu plaanib sotsiaalkaitseminister muuta ka pensioniindeksi metoodikat, nii et alates 2023. aastast, mil pensionikindlustuse eelarve tema hinnangul tasakaalu jõuaks, oleks see seotud täielikult vaid sotsiaalmaksu pensioniosa kasvu ja pensionäride arvu muutusega.
Esialgsete plaanide kohaselt arutaks valitsuskabinet Tsahkna plaane juba neljapäeval. Kui need valitsuse liikmete toetuse leiavad, siis sooviks sotsiaalkaitseminister, et sotsiaalministeerium ja rahandusministeerium töötaksid vastava eelnõu väljatöötamiskavatsuse välja järgmise aasta esimeses kvartalis, nii et valitsus saaks eelnõud arutada juba teises kvartalis.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)