/nginx/o/2016/06/06/5481953t1h3490.jpg)
Eesti Energia juhatuse esimehe Hando Sutteri sõnul tuleks edasisel taastuvenergia osakaalu suurendamisel eelistada tootmistehnoloogiaid, mis tagavad tarbijatele odavaima võimaliku energiahinna; eelkõige sooviks ettevõte selleks põletada biomassi Narva jaamades.
«Erinevaid taastuvaid energiaallikaid kasutavad tootmistehnoloogiad on viimase kahe aasta jooksul märkimisväärselt odavnenud, kuid reaalsus on paraku see, et need vajavad veel toetusi, et turul konkurentsis olla ning seda ka järgmise 4-5 aasta perspektiivis,» rääkis Hando Sutter kolmapäevasel Eesti Energia keskkonnapäeval.
Eestil on võimalik taastuvenergia osakaalu tõsta Sutteri sõnul isegi kuni 40 protsendini energia lõpptarbimisest, kuid sellisel jõulisel edasiliikumisel on oma hind, teatas Eesti Energia.
Parima lahendusena tõi Sutter välja tehnoloogianeutraalsed oksjonid, mille sarnaseid on edukalt kasutatud erinevates Euroopa riikides. Sutter kinnitas, et Eesti Energia on valmis sellisel oksjonil osalema.
2015. aasta seisuga moodustas alternatiivsete ja taastuvate energiaallikate osakaal Eesti Energia kogutoodangust 12 protsenti. Selle osakaalu suurendamiseks on Eesti Energia rajamas uut tuuleparki Tootsi Suursoo ammendunud turbaväljale ning arendab ka päikeseenergia lahendusi, näiteks Ruhnus. Samuti on plaanis päikeseenergial põhinevaid energialahendusi lähiajal pakkuma hakata nii äri- kui ka koduklientidele.
Kuid just biomassi elektriks põletamine on ettevõtte hinnangul hetkel Eesti taastuvenergia osakaalu suurendamise kasutamata võimalus. Kütusena on biomass kodumaine ja selle alla liigitatakse näiteks energiavõsa, aga ka metsatööstuse ülejääke, mis ei sobi kasutamiseks ei paberi- ega puidutööstusele.
«Biomassi kasutamine põlevkivielektrijaamades on hea näide sellest, kuidas põlevkivitööstus suudab kaasa aidata taastuvenergia eesmärkide saavutamisele. Ka täna kasutatakse Narva jaamades biomassi ja seda ilma igasuguse toetuseta,» sõnas Sutter.
«Narva elektrijaamad suudavad pakkuda tarbijatele odavaimat taastuvelektrit – kasutades kütusena biomassi. Seejuures oleks vajalik toetuse määr ühe megavatt tunni eest 20-25 eurot ehk üle kahe korra vähem kui praegu näiteks tuuleelektrile pealemakstav 53,7 eurot megavatt-tunni eest.»
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)