Kuid Cameroni konservatiividest parlamendiliikmed saaksid pahaseks, kui ta külastaks Euroopa tihedamale integreerimisele pühendatud tippkohtumisi, isegi kui plaanitavad sammud puudutaksid pealtnäha üksnes euroala.
Cameron nõudis sellekuisel Euroopa tippkohtumisel, et eurotsooni lähedasem koostöö ei tohi toimuda ELi ühisturu arvelt.
Ta ütles Briti parlamendiliikmetele: «On oht, et eurotsooni liikmed hakkavad oma koostööd koordineerides kahjustama kõigi ELi liikmete ühisturgu.»
Endine leiboristist minister ja ELi volinik lord Mandelson nõudis, et Cameron tagaks selliste Briti väärtuste nagu vabakaubanduse, konkurentsi ja majandusreformide koha Euroopa debati südames.
«Kui ta aga oma tooli Brüsselis tühjaks jätab, siis seda ei juhtu,» ütles lord Mandelson. «Kui David Cameron usub liberaalsesse majanduspoliitikasse, siis tuleb tal selle nimel oma hääl ja küünarnukid käiku lasta.»
Kahekäigulise Euroopa kiire lähenemine on teinud rahutuks ka näiteks Rootsi ja Poola, samuti teised liberaalsemad Põhja-Euroopa riigid. Nad tahaksid seetõttu väga ka Suurbritanniat nõupidamislaua taha.
4. veebruaril Brüsselis toimunud tippkohtumisel võis olla tunnistajaks, kuidas ärritunud Poola peaminister Donald Tusk süüdistas Saksa kantslerit Angela Merkelit ja Prantsuse presidenti Nicolas Sarkozyd euroalaväliste riikide «alandamises» 17 euroriigi tihedama majanduskoostöö rõhutamise läbi.
Tusk kardab – nagu ka Clegg ja lord Mandelson – et euroala maad hakkavad suletud uste taga vastu võtma otsuseid, mis mõjutavad ka neid 10 riiki, mis ühisraha ei kasuta.
Poola ja Rootsi on jätkuvalt avaldanud soovi kõigil sellistel koosolekutel osaleda. Rootsi ametnikud on mures, et Cameron ei pinguta tõsisemalt hoidmaks ära võtmelise tähtsusega otsuste sündimist vaid euroala siseringis.
Briti ametnike sõnutsi ei ole selge, kas see uus katse eurotsoonile majandusvalitsust ehitada üldse käima lähebki. Ega ka see, milliseid valdkondi kõigepealt harmoneerima asutaks.
Mainitud on näiteks ettevõtete maksubaasi ühtlustamist, üksteise haridust ja kvalifikatsiooni tõendavate tunnistuste aktsepteerimist, aga ka pensioniigade kooskõlastatud kergitamist.
Euroopa Reformikeskuse direktor Charles Grant väidab: «Su mõju kahaneb, kui sa seal toas ei istu. See on väga meie huvides, et meil oleks neis otsustes oma sõna sekka öelda.»
Copyright The Financial Times Limited 2010.