Eesti Pank: Swedbanki ja LHV puhaskasum kasvas intressitulude toel

Swedbank Eesti teenis esimese kolme kvartali peale kokku tubli kasumi. Foto: Tomas Oneborg/SvD/TT/Svenska Dagbladet

• Majapidamised võtavad eluasemelaene ja autoliisinguid üha suuremas mahus.
• Ettevõtete ja majapidamiste hoiused suurenesid aastaga kaheksa protsenti.
• Peamiselt tänu intressitulude kasvule suurenes pankade puhaskasum viis protsenti

Täna avalikustatud Swedbanki ja LHV kasumi kasvu peamiseks põhjuseks oli puhta intressitulu suurenemine, mida omakorda toetas laenuportfelli küllaltki kiire kasv ja kõrgema intressimarginaaliga laenude osakaalu jätkuv suurenemine, kirjutab Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja.

Pangad teenisid kolmandas kvartalis ligi viis protsenti rohkem puhaskasumit kui mullu samal ajal. Kasumi kasvu peamiseks põhjuseks oli puhta intressitulu suurenemine, mida omakorda toetas laenuportfelli küllaltki kiire kasv ja kõrgema intressimarginaaliga laenude osakaalu jätkuv suurenemine. 

Puhaskasumit vähendas pankade halduskulude suhteliselt tugev kasv ehk kaheksa protsenti ning vähesel määral ka laenukahjude katteks tehtud allahindluste suurenemine. Varade suhtes puhaskasum ei muutunud, püsides 1,4 protsendi tasemel.

Ettevõtete laenuaktiivsus püsis septembris üldjoontes eelmiste kuude tasemel. Septembris väljastasid pangad ettevõtetele 255 miljoni euro väärtuses pikaajalisi laene ja liisinguid, millest umbes veerand läks energeetikasektori ettevõtetele.

Kinnisvara- ja ehitusvaldkonnas tegutsevad ettevõtted, kelle laenukohustused on viimase aasta jooksul kasvanud mahuliselt kõige rohkem, said septembris pikaajalisi laene varasemate kuudega võrreldes vähem. Kinnisvaraga seotud sektoritesse antud laenude ja liisingute jääk moodustab ettevõtetele antud laenu- ja liisingute kogumahust siiski märkimisväärse osa, ulatudes 36 protsendini.

Majapidamiste laenamine jätkas kolmandas kvartalis üsna hoogsat kasvu. Uusi eluasemelaene võeti viimasel kolmel kuul ligi 12 protsenti ning autoliisinguid kaheksa protsenti rohkem kui mullu samal ajal.

Mõlemad kasvunäitajad peegeldavad peamiselt keskmise laenusumma suurenemist, kuivõrd sõlmitud laenu- ja liisingulepingute arv ei ole aastaga samavõrra kasvanud. Eluasemelaenude portfelli aastakasv kiirenes septembris 4,8 protsendini ning autoliisingute mahu aastakasv püsis kõrgel 16 protsendi tasemel.

Eesti ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingute kogumaht oli septembris aastatagusest 5,7 protsenti suurem. Kuu jooksul suurenes finantseerimisportfell 13 miljoni euro võrra 16,8 miljardi euroni.

Viimase 12 kuu võrdluses oli see üsna tagasihoidlik kasv, mille põhjuseks oli ettevõtetele antud laenude jäägi vähenemine. Aastatagusega võrreldes oli ettevõtete laenu- ja liisinguportfelli maht endiselt üle kuue protsendi suurem.

Pankade laenukvaliteet püsib jätkuvalt hea. Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude maht oli septembris küll pisut suurem kui aasta alguses, kuid laenuportfelli kogumahu suhtes oli nende osakaal endiselt küllaltki väike, olles vaid 1,2 protsenti.

Laenuintressimäärad septembris praktiliselt ei muutunud. Uute väljastatud eluasemelaenude ja ettevõtetele antud pikaajaliste laenude keskmised intressimäärad olid vastavalt 2,4 ja 2,3 protsenti .

Hoiuste kasv püsib kiire. Eesti ettevõtted ja majapidamised hoiustasid septembri lõpus pankades 11,2 miljardit eurot, mida oli aastatagusest kaheksa protsenti rohkem. Kuu jooksul lisandus pangakontodele ligi 100 miljonit eurot, millest enamus tuli ettevõtetelt.