Eestis müüdavate munade masendav päritolu tuli ilmsiks

Viimastel päevadel on sotsiaalmeedias liikunud loomaõiguslaste jõhker video olukorrast  firmale Balticovo kuuluvatest kanalatest. Ettevõtte kinnitusel vastavad tingimused euronõuetele.

Puurides peetakse rohkem kanu kui lubatud, söödarenn on liiga lühike, puuduvad õrred, allapanu pole piisavalt – just selliseid rikkumisi avastas Läti veterinaar- ja toiduamet oma regulaarsetel kontrollreididel lõunanaabrite munatootja Balticovo juurde, kirjutab TVnet.

Balticovo mune müüakse ka Eestis. Läti veterinaar- ja toiduameti juhi Rudite Varna sõnul on nad  tänavu n ettevõtet rikkumiste eest trahvitud 1800 euroga. Rikkumiste korral antakse ettevõttele aega olukorra parandamiseks ja tähtaja möödumisel tehakse uus kontroll. Kui rikkumine kordub, määratakse ettevõttele trahv.  2015 trahviti firmat 3300 euroga.

Läti TV3 saates «Midagi isiklikku» näidati lugu Balticovo kanalas valitsevatest suleliste pidamiseks sobimatutest tingimustest. Loomakaitsjatel õnnestus tungida ettevõtte Madona ja Daugavpilsi kanalatesse ning loomaõiguslaste kinnitusel ei vasta kanalad seaduses ette nähtud tingimustele.

Loomaõiguslaste tehtud videos on näha, kuidas surnud linnud on elavatega ühes puuris, linnud on puurides tihedalt üksteise kõrval.

Balti riikides müüdavatest munadest 90 protsenti on n-ö puurikanade omad, sest selliste munade hind on märksa odavam. Vastavalt euroliidu nõuetele viitab munakarbil oleva koodi esimene number päritolule ning number 3 tähendab, et tegu on puurikanade toodanguga. Number kaks tähistab õrrekanade ja number 1 vabapidamisel elavate kanade mune.

Balticovo esindaja sõnul on puurikanade toodang ohutu, kuna kanade tervist ei mõjuta keskkonnategurid. Puurikanadel ei esine nakkushaigusi ja seetõttu pole neile vaja anda medikamente. Ka ei jää puurikanade muna söövad inimesed salmonelloosi, sest linnud on selle haiguse vastu vaktsineeritud.

Ettevõtte pressiesindaja Armand Stern kommenteeris loomaõiguslaste videot nii: «Hiljuti oli ettevõttes võttegrupp, mis näitas, et meie tootmine vajab muutusi. Me teame, et saame paremini töötada. Ettevõte tegutseb vastavalt  veterinaar- ja toiduameti juhistele ning meie  tootmine vastab kõigile Euroopa standarditele.»

Organisatsiooni Loomade Nimel pressiesindaja Anita Jürsoni sõnul käisid Läti loomakaitsjad septembris kolmes Balticovo farmis: Madonas, Daugavpilsis ja Iecavas.

Šokeerivad tingimused

Šokeerivas videomaterjalis on näha kohutavates tingimustes peetavaid loomi: kanad on haiged, vigastatud ja kaotanud suure osa oma sulestikust. Samuti on näha surnud loomi, kes on jäetud koos elavate kanadega puuridesse vedelema ja kelle kehad on juba hakanud lagunema. «Loomadel on verd imevad parasiidid ja enamikul neist on nokk osaliselt amputeeritud. On näha, et loomi peetakse puurides kitsastes tingimustes ning nad ilmutavad tüüpilisi stressiilminguid: nokivad üksteist ja puure,» kirjeldas ta videot.

Jürsoni sõnul on munakanade pidamine puurides üks julmematest praktikatest tänapäeva põllumajanduses ja pole alust arvata, et Eestis oleks olukord kuidagi parem. «Sellistes puurides toodetud munad on ebaeetiline toode, mis on vastuolus ühiskonna väärtushinnangutega,» lisas ta.

 Puurides puudub kanadel võimalus loomuomaselt käituda. «Nad veedavad kogu elu metallist traatpõrandal keset müra, kitsikust ja tolmu. Kanad saavad puurides vaevu ümber pöörata või tiibu sirutada. Nad ei näe kunagi päikesevalgust ega tunne maapinda jalge all,» rääkis Jürson.

Loomaõiguslase teatel on õigusaktides sätestatud kanade minimaalsed pidamistingimused, mille järgi peab iga looma kohta olema 600 cm2 (ühe A4 paberi ulatuses) vaba ruumi, 15 cm pikkune õrs ja 12 cm pikkune söötur. Puuris peab olema pesa, mille põrand ei ole traatvõrgust, ja allapanu. «Isegi neid minimaalseid nõudeid ei järgita, mis muudab probleemi loomade jaoks veelgi teravamaks. Sellised pidamistingimused on keelatud nii Läti õigusaktidega kui ka Euroopa Liidu nõukogu direktiiviga 1999/74/EC, millega sätestatakse munakanade kaitse miinimumnõuded,» kinnitas Jürson.