/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)
/nginx/o/2016/10/25/5999777t1h6ccc.jpg)
Swedbanki Eesti 2016. aasta esimese üheksa kuu kasum oli 130,8 miljonit eurot, mis on 111 miljonit eurot enam kui mullu samal ajal ja pea kaks korda enam kui eelmise aasta kasum kokku.
Swedbanki üheksa kuu kasum pea kaks korda suurem kui eelmisel aastal kokku (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me näeme rõõmuga investeerimishuvi suurenemist – tundub, et Eesti ettevõtjad on lõpuks ometi valmis tegema investeeringuid, mida on erinevate väliste ja sisemiste tegurite tõttu mitu aastat edasi lükatud,» rääkis Swedbanki Eesti üksuse juht Robert Kitt.
Kasv tuli peamiselt väiksematest maksukuludest, mille lisadividendid 2015. aastal tekitasid. 2015. aastal oli Swedbank Eesti aastakasum kokku 75,5 miljonit eurot.
Kitt lisas, et pensionifondide vallas tähistas kolmas kvartal mitut olulist muutust eesmärgiga toetada pikaajalist säästmist. «Sissemaksed vabatahtliku kolmanda samba fondidesse on Swedbankis nüüd tasuta ning teise samba fondide haldustasusid langetati,» kirjeldas pangajuht.
Lisaks loob Swedbank ka kaks passiivselt juhitud generatsioonifondi. «Tegu on sammuga, mida on Eestis ammu oodatud. Oleme esimesed, kes pakuvad põlvkonnafonde, mille puhul ei pea säästja ise astuma mingeid samme, et vahetada fond vanuse kasvades vähem riskantse vastu,» põhjendas Swedbanki Eesti juht.
-Kasvas nii laenude kui hoiuste maht
Laenude maht kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 5,6 protsenti. Kasvu täheldati nii ettevõtte- kui ka eralaenude puhul. Swedbanki turuosa laenuturul oli 2016. aasta 31. augusti seisuga 38,7 protsenti. Kogu laenuportfell ulatus 2016. aasta kolmanda kvartali lõpus 6786 miljoni euroni.
Hoiuste maht kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 10,1 protsenti. Swedbanki hoiuste turuosa oli 2016. aasta 31. augusti seisuga 47,9 protsenti. Kogu hoiuste portfell oli 2016. aasta kolmanda kvartali lõpus 7275 miljonit eurot. Laenude ja hoiuste suhtarv oli 93 protsenti (30. septembril 2015 97 protsenti).
Krediidikvaliteet püsis stabiilsena. Laenukahjum oli 3,3 miljonit eurot (2015. aasta esimese üheksa kuu sama näitaja oli 2,7 miljonit eurot).
Puhas intressitulu suurenes 2015. aasta üheksa kuuga võrreldes 10,4 protsenti. Tulu kasvas tänu laenude, sealhulgas tarbimislaenude mahu suurenemisele. Samuti mõjutas seda madalamad hoiuste tagamise fondi maksed.
Puhas teenustasutulu vähenes 2015. aasta üheksa kuuga võrreldes 0,6 protsenti. Klientide suurem aktiivsus suurendas maksete töötlemisega seotud teenustasusid: kaardimaksete arv kasvas seitse protsenti.
-Tööjõukulud kasvasid, halduskulud vähenesid
Samal ajal kahandas puhast teenustasutulu kaardimaksete vahendustasude reguleerimine seadusega. Samuti vähenesid varahalduse komisjonitasud, kuna langetati kohustuslike pensionifondide haldustasusid.
Kogukulud suurenesid möödunud aastaga võrreldes 1,5 protsenti. Tööjõukulud suurenesid, samal ajal kui ruumidega seotud kulud ja kulum vähenesid. Kulu-tulu suhe oli 0,34 (2015. aasta esimese üheksa kuu sama näitaja oli 0,35).
Mobiilipanga kasutamine kasvab püsivalt tänu m-panga funktsionaalsuste täiustamisele. Aktiivsete mobiilipanga kasutajate arv mullusega võrreldes kasvanud 44 protsenti, ulatudes ligikaudu 110 000ni.
Septembris võeti kasutusele ka uus internetipanga kujundus, mis pakub meie 600 000 internetipanga kasutajale igapäevasteks pangatehinguteks tänapäevase välimusega netipanka.