/nginx/o/2016/09/08/5806187t1he057.jpg)
/nginx/o/2016/04/06/5234113t1h4d17.jpg)
Inimõiguste organisatsioon Amnesty International tuvastas, et sugugi mitte iga suhtlusäpi kasutamine pole turvaline, sest sealne jutt ei pruugi jääda kahe vestluskaaslase vahele.
Tasub teada: need suhtlusäpid tagavad kasutaja privaatsuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Amnesty International reastas 11 populaarset suhtluskeskkonda kasutaja privaatsuse ning sõnavabaduse alusel. Eelkõige vaadati, kuidas rakendatakse suhtlusäppides krüpteeringut, mis tagab selle, et vestluskaaslasega räägitud jutt ning jagatud fotod ei jõuaks kolmandate isikuteni.
Seda tegi vaid kuus rakendust, kus oli vaikimisi sisse lülitatud otspunktkrüpteerimine (end-to-end encryption), mis tagab vestluse privaatsuse. Nendeks on WhatsApp, iMessage, FaceTime, Google Duo, Line ja Viber, kus vestluste juurdepääsuvõtmeid hoitakse vaid kasutajate endi käes. Sama pakuvad ka Facebook Messenger, Google Allo, Telegram Messenger ja Kakao Talk, kuid neil pole see vaikimisi seadistatud.
Madalate privaatsussätete osas paistavad aga silma Skype, Snapchat, Google Hangouts, Tencent WeChat ja QQ Messenger ning Blackberry Messenger.
Privaatsed vestlused ja äppides jagatud pildid võivad sattuda küberkriminaalide kätte, kes kasutavad hooletult jagatud andmeid kurjasti ära. Kui suhtluskeskkonda haldav ettevõte ei suuda vestluste privaatsust tagada, panevad nad sellega kasutajad ohtu.
Turvalisuse alusel reastati ettevõtted ja nende hallatavad rakendused järgnevalt:
- Facebook – Messenger ja WhatsApp
- Apple – iMessage ja Facetime
- Telegram – Telegram Messenger
- Google – Allo, Duo ja Hangouts
- Line – Line Messenger
- Viber Media – Viber
- Kakao – KakaoTalk
- Microsoft – Skype
- Snapchat – Snapchat
- Blackberry – Blackberry Messenger
- Tencent – WeChat ja QQ