Ka töötavad inimesed hakkavad järgmisest aastast saama täiendkoolitusi

Maiken Mägi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Töötukassa tööpakkumised.
Töötukassa tööpakkumised. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Töötukassa hakkab rohkem panustama töötavate inimeste koolitamisse, et ka nappide või vananenud oskustega töötajatel oleks tööturul kindlam olla.

Lähiaastail suureneb töötukassa roll töötuse ennetamisel ja tööjõupuuduse leevendamisel, kirjutab töötukassa juhatuse liige Reelika Leetmaa sotsiaalministeeriumi blogis. Töötukassa on koostöös sotsiaalministeeriumi ja partneritega ette valmistanud tööhõiveprogrammi, mis võimaldab järgmise aasta kevadest pakkuda koolitusi ka töötavatele inimestele.

Viimastel aastatel on tööpuudus jõudsalt vähenenud ja tööandjad kurdavad üha enam, et sobivate oskustega töötajaid on keeruline leida. Mitmed uuringud kinnitavad, et äritegevuse laiendamist ja töötajate palkamist takistab sobivate oskustega töötajate põud. Tööealise rahvastiku vähenemine ja vananemine pingestab olukorda veelgi.

Oskuste põud puudutab ka tänaseid töötajaid. Mullu ei olnud rohkem kui veerandil töötajatest eri- või kutsealast haridust ning üle kolmandiku oli selle omandanud enam kui kaks aastakümmet tagasi, mil lõputööd trükiti veel kirjutusmasinaga. Oma eesti keele oskust pidas väheseks ligi viiendik töötajatest.

Tehnoloogia kiire areng on muutnud kasutuks nii mõnedki varem omandatud oskused. Kehvema hariduse, nappide või vananenud oskustega töötajatel on suurem risk töö kaotada. Läbi aastate on Eestis olnud töötuse määrad kõrgemad erialase hariduseta, ebapiisava eesti keele oskusega, vähese töökogemusega, aga ka terviseprobleemidega inimestel. Uue tööhõiveprogrammi keskmes ongi töötajate oskuste arendamine, arvestades muutuva vajadusega.

Oskuste arendamiseks saavad toetust taotleda nii töökaotuse ohus töötajad kui ka tööandjad tööjõu leidmiseks või ettevõttes ümberkorralduste tegemiseks. Uute meetmete toel võiks prognoosi kohaselt alustada oskuste täiendamisega ligi 3500 inimest 2017. aastal ning 13 000 inimest 2018. aastal.

Töötajatele täienduskoolitus või tasemeharidus

Töötajatele lisandub oskuste arendamiseks ja kvalifikatsiooni tõstmiseks kaks uut võimalust: täiendusõpe koolituskaardiga ja tasemeõppes osalemise toetus. Need on mõeldud eelkõige neile, kel on puuduvate või vananenud oskuste tõttu suurem risk töö kaotuseks - näiteks inimesed, kellel pole eri- või kutsealast haridust või kelle oskused on aegunud või kes on terviseseisundi tõttu sunnitud ametit vahetama.

Tööelus jätkamist toetava koolituse vajadust hindab ja aitab sobivat koolitust leida töötukassa karjäärinõustaja. Töötaja saab kokkuleppel töötukassaga valida sobiva kursuse töötukassa koolituskaardi partnerite pakutavate täienduskoolituste seast. Töötukassa tasub töötaja koolitus(t)e eest  kuni 2500 eurot kolme aasta jooksul. Toetatakse siiski vaid sellistel koolitustel osalemist, millel omandatavate oskuste järele on tööturul nõudlus.

Karjäärinõustamisel võib ka selguda, et tööturul hakkamasaamiseks on vaja uusi oskusi tasemehariduses. Sel juhul toetab töötukassa töötaja õppimist riigieelarvelisel õppekohal kutse- või rakenduskõrghariduses, makstes talle igakuiselt 130 euro suurust toetust. Sarnaselt täiendusõppele toetatakse ka tasemehariduse omandamist vaid juhul, kui vastava kutseala töötajate järele on tööturul nõudlus.

Tööandjale koolitustoetus

Tööandja saab järgmisel aastal taotleda töötukassalt koolitustoetust nii töötajate värbamiseks tööjõupuuduses valdkondadesse kui nende oskuste täiendamiseks seoses ettevõtte tegevuse ümberkorraldamise või kvalifikatsiooninõuete muutumisega.

Kuna töötaja koolitamine on esmajoones tööandja vastutus, antakse toetust juhul, kui see nõuab tööandjalt lisakulusid võrreldes mõistlike kuludega ehk tegemist on vähemalt kümnepäevase koolitusega. Tööandja saab valida juba olemasoleva täienduskoolituse või kui sobivat ei pakuta, siis luua koostöös täienduskoolitusasutusega sobiva õppekava ja sellele vastava koolituse.

Töötaja koolituskulude katmisel on tööandjal ka omavastutus. Üldjuhul hüvitab töötukassa tööandjale koolituskulust poole, kuid mitte rohkem kui 1250 eurot töötaja kohta. Soodustamaks tööturul keerulisemas olukorras inimeste, näiteks üle 50-aastaste värbamist või töötamise jätkamist, võib töötukassa hüvitada ka kuni 80 protsenti, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot töötaja kohta.

Märkimisväärne investeering töötajate oskustesse

Arvestades uute meetmete avanemisega järgmise aasta mais, investeeritakse prognoosi kohaselt töötajate oskuste arendamisse 2017. aastal ligi kolm miljonit eurot ja 2018. aastal kuni 15 miljonit eurot. Tulemusena tõuseks tööturuteenuste kogukulu 2018. aastal samale tasemele kui kümneprotsendilise töötuse määra juures 2012. aastal.

Uuringud kinnitavad, et investeeringud töötajate oskuste arendamisse aitavad kaasa majanduse struktuurimuutustele ning parandavad konkurentsivõimet üldiselt. Samuti jääb oskajam töötaja väiksema tõenäosusega töötuks ja kogeb harvem vaesust. Seega võiks oodata, et need investeeringud on tulusad ja toovad kasu nii töötajatele kui ka majanduse konkurentsivõimele laiemalt. Jääb veel soovida, et töötajatel jätkub õpihuvi ja tööandjad neid selles toetavad.

Tagasi üles