Vene oligarhide väljasuremise oht möödas?

NLMK Steeli nõukogu esimees Vladimir Lisin. Foto: SCANPIX

Rõõmusõnum kõigile, kes kunstioksjoneid korraldavad, luksusjahtidega kauplevad ja Kensingtonis kinnisvara müüvad: Vene oligarhid on tagasi – ja neid on rohkem kui kunagi varem.

Möödunud aasta lõpuks võis Venemaa uhkeldada 114 dollarimiljardäriga, kinnitab täna riigi 500 esirikkuri nimekirja avaldanud ajakiri Finans.

See on uus rekord. Eelmine tippmark pärines aastast 2007, mil miljardäre kogunes kokku 101.

Kui Vene aktsiabörs 2009. aasta veebruaris põhja kolksatas, oli liik ilmselgelt ohustatud ning seetõttu võib ülalmainitud tulemust pidada tähelepanuväärseks comeback’iks.

Samas ei ole taastumine veel lõplik.

10 tipmist venelast oli mullu kamba peale kokku väärt 182 miljardit dollarit. Seda on küll 30 protsenti enam kui aastal 2009, mil vastavaks summaks kujunes 139 miljardit dollarit, kuid 2007. aasta tippsaavutus (221 miljardit dollarit) jääb veel kättesaamatusse kõrgusse.

Taasärkamise taga on kindlasti osaliselt ka mullune 20-protsendiline tõus Vene aktsiaturul. Samuti kajastub kosunud varandustes Hiina kasvav nälg toorainete järele – mis on siiani rikkaimate venelaste peamine tuluallikas.

Nimekirja tipus troonivad Venemaa «terasekuningad», riigi avarustes vabalt vohavate metallitehaste praegused ja mõnel juhul ka endised omanikud.

Number üks oli mullu, nagu ka aasta enne seda, Vladimir Lisin – Novolipetskis paikneva NLMK Steeli nõukogu madalat profiili hoidev esimees. Tema väärtuseks hinnati 28,3 miljardit dollarit.

Teiseks osutus Mihhail Prohhorov, kes müüs oma Norilsk Nickeli aktsiad turu tipus 2008. aasta kevadel ning oli ühtlasi ainus oligarh, kel turgude kokku varisedes sularaha üle oli.

Esikolmiku uustulnukas on Metalloinvesti põhiaktsionär Alisher Usmanov, kes omab ka Londoni Arsenali jalgpalliklubi aktsiaid.

Mullu Hongkongis börsile tulnud alumiiniumihiiglase Rusali juht Oleg Deripaska on neljas, tema varandust hinnatakse 19 miljardile dollarile. Mis tähendab võimast taastumist oligarhi jaoks, kel kriisi puhkedes eriti palju laene kaelas oli.

Chelsea jalkaklubi omanik Roman Abramovitš, kes 2005. aastal naftafirma Sibnefti maha müüs ja nüüd suuri teraseosalusi omab, maandus viiendale kohale. See on ka kunagise esirikkuri esimene kord esikolmikust välja jääda – alates aastast 2004, mil Finans oma edetabelitega alustas.

Tegelikult kaotas Venemaa finantskriisis enam miljardäre kui ükski teine riik maailmas. Finansi andmetel langes nende koguarv 2008. aasta lõpuks 49 peale, tõustes siis 2009 aastal 77 tasemele. Seda seepärast, et väga paljud olid aktsiaid laenude tagatiseks andnud. Kui turg hapuks läks, olid kaotused niiviisi kordades suuremad.

Finans toob esile ka ühe  jahmatamapaneva languse loo.

Tervelt 47 astme võrra libises allapoole septembris vallandatud Moskva linnapea Juri Lužkovi abikaasa Jelena Baturina, leides end kohalt number 94.

Baturina varandusest jäi alles pool: 1,1 miljardit dollarit.

Copyright The Financial Times Limited 2011.