Henrik Igasta: Urve Palo jutt on järjekordne linnalegend

Superia Corporate Finance'i partner Henrik Igasta. Foto: Peeter Langovits

Investeerimispankur Henrik Igasta vastab sotsiaaldemokraadist eksminister Urve Palo väitele, et Lääne-Euroopas on täna pigem tendents vastupidine- riigid ja omavalitsused pigem ostavad avalikku teenust monopoolselt pakkuvaid ettevõtteid tagasi.

Järgneb Igasta kommentaar:

Elering on äriühing ja kasumit taotlev ettevõte. Elering on Konkurentsiameti poolt reguleeritud ettevõtmine, millele laieneb täpselt sama regulatsioon nagu teistele jaotus- ja ülekandevõrkudele.  Iga Eleringi poolt oma- ja laenukapitali arvelt tehtud investeering põhitegevusega seotud põhivarasse, s.h. nt. investeering Eesti ja Läti vahelise ülekandevõrgu läbilaskevõime suurendamisse, on käsitletav reguleeritud varade baasi suurendamisega. See omakorda suurendab Eleringi poolt teenitavat reguleeritud tulu ja meil kehtiv 'kulu pluss' regulatsioonimudel tagab ka selliste investeeringute tootluse seadusega lubatud piires vaatamata sellele, et turutingimustel (ilma toetuseta) nimetatud investeeringu tegemine võiks olla küsitav.  Elering on saanud Projects of Common Interest raames nimetatud projekti tarbeks toetust. Toetussumma reguleeritud varade baasi arvestusse ei lähe, küll aga kvalifitseerub selleks Eleringi omafinantseering.  

Riik eeldab Eleringilt iga-aastast dividenditulu, mis omakorda eeldab, et Elering teeb pikas perspektiivis siiski tootlikke investeeringuid. Millest tänane omanik muidu dividendi saaks? 

Energia varustuskindlust Eestis Eleringi kui börsiettevõtte staatus ei mõjuta. Elering ongi juba börsiettevõte, ta võlakirjad on börsil noteeritud. Ka vähemusosaluse müümine börsi kaudu kohalikele erainvestoritele, siinsetele pensionifondidel ja muudele institutsioonidele ei pärsi Eleringi igapäevategevust ega ka energia varustuskindlust Eestis mitte mingil moel. Võin aga kindlalt väita, et börsil olek pärsiks käsukorras  põhitegevusega mitteseotud investeeringute tegemist, näiteks praamide ostmist.

Suures osas Euroopa Liidust on võrguettevõtete,  s.h. ülekande- või monopoolsete põhivõrkude omanikeks erakapital. Paljud ülekandevõrkude omanikud või operaatorid Euroopas on börsifirmad. Eleringile sarnanev Suurbritannia elektri ja gaasi põhivõrkude ja merekaablite omanikfirma National Grid on näiteks börsifirma, kus riik ei omagi aktsiaid. Kõik Saksamaa neli elektri põhivõrku on eraomandis. Soomes näiteks on elektri põhivõrk Finngrid 47% ulatuses kohalike pensionifondide omandis. Rootsi gaasi põhivõrk kuulub Belgia ettevõttele Fluxys, mis omakorda on börsifirma, millest riik omab vaid 40%. Börsil on Eleringi analoogid nii Itaalias, Hispaanias kui ka Portugalis ja mitte üheski neist ei oma riik kontrollosalust. Neid näiteid on Euroopas rohkemgi. Riik teostab selliste firmade üle kontrolli läbi tegevuslubade ja regulatsiooni, neid ei ole vaja ilmtingimata omada.

Urve Palo jutt sellest, et kusagil Euroopas on trend muuta põhivõrguettevõtted kasumit mittetaotlevateks organisatsioonidest on üks järjekordne meie poliitilises ringkonnas leviv linnalegend. Eleringi võlakirjaomanikuna oleks ma juhtiva koalitsioonipoliitiku suust sellist seisukohta kuuldes ilmselt üksjagu hämmingus - kui Elering muutub sisuliselt kasumit mittetaotlevaks äriühinguks, millise rahavoo arvelt siis võlakiri välja lunastatakse? 

Täna on aktsiaturul müüjaturg ja tulenvalt jaburalt madalatest ootustest kapitalitoolusele oleks riigil hea võimalus ühest küljest realiseerida osa Eleringi väärtusest, saada reservidesse kopsakas lisa ja teisest küljest anda omapoolne oluline panus kohaliku kapitalituru arengusse. See käik ei mõjutaks Eesti varustuskindlust ei gaasi ega elektrienergia vallas mitte kuidagi. Riik säilitaks peale tehingut 51% aktsiatest e. siis kontrollosaluse. Tänane erakordselt soodus aeg aktsiaturul ei pruugi pikalt kesta.  Aktsiaturgudel esineb sageli aastaid kesta võiv ostjaturg, kus suur osa esmasemissioonidest ei kipugi õnnestuma. Aktsiaturg niisiis on tsükliline. Riik peaks tõsiselt mõtlema.

Tänane Postimees avaldas Henrik Igasta kommentaari, kus ta tegi ettepaneku Elering osaliselt erastada ja aktsiad börsil noteerida.