/nginx/o/2015/07/13/4276165t1hdc37.jpg)
/nginx/o/2016/09/04/5796635t1h74ff.jpg)
Seaduste kaasajastamise venimise tõttu on uue ja vana majanduse vastasseis Eesti taksonduse turul kujunenud sedavõrd kriitiliseks, et nüüdseks on olukorda asunud menetlema kümnete sõidujagajate vastu avalduse saanud politsei.
Politseile laekus hiigelavaldus kümnete Uberi ja Taxify juhtide vastu (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Möödunud nädalal politseile esitatud avalduse taga on autoettevõtjate liit ja taksoettevõtjate liit, kelle eestvedamisel koguti kogu suve vältel andmeid Taxify ja Uberi sõidujagajaist juhtide kohta. Indrek Tederi büroo kaasabil koostati nende põhjal politseile mentluste algatamiseks avaldus ligi 50 juhi andmetega.
Eesti Taksoettevõtjate Liidu juhatuse liikme Raul Kalevi kinnitusel on politsei avalduse juba ka menetlusse võtnud ning ootamas on veel suvel kokku kogutud enam kui 200 rikkumist.
«Suvel tegime sõite - fikseerisime juhi, auto, maksmise, kontrollisime litsentside olemasolu - ja panime materjalid politsei poole teele,» märkis Kalev ja lisas, et talle teadaolevalt kutsutakse neid juhte juba välja selgitusi andma.
«Meil ei olnud muid võimalusi, sest nagu arvasin juba kevadel, on uus seadus (ühistranspordiseadus – toim.) sedavõrd kompleksne ja eeldab mitte ühe vaid mitmete seaduste muutmist ning põhimõttelisi uusi seisukohti kogu jagamismajanduse korralduses. Seetõttu näeme, et iga päevaga jääb taksodele konkureerimiseks üha vähem ruumi,» selgitas Raul Kalev.
Olukorraga taksonduse turul ei ole rahul klassikalised taksoettevõtted ega uut teenusemudelit esindavad sõiduvahendusäppide pidajad. Mõlemad ootavad riigikogult seadusemuudatust, mis viiks normid kooskõlla taksonduse reaalse olukorraga ning kehtestaks ühtselt tõlgendatavad reeglid nii taksodele kui sõidujagajatele ehk kokkuleppevedajatele.
Seadusemuudatus läbis kevadel riigikogus esimese lugemise, kuid jäi pärast seda toppama. Eelnõu algatajast riigikogu liikme Kalle Pallingu hinnangul võiks seadus vastu võetud saada veel sel aastal.