Kui palk ei kasva, jookseb Eesti inimestest tühjaks (9)
18. oktoober 2016, 15:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimaste aastate kiire palgakasv on tulnud ettevõtete kasumite arvelt, samas on palkade ühtlustumine jõukamate naabritega paratamatu, tõdesid Eesti pangaliidu ümarlaual pankade ökonomistid.
Praegu on Eesti aastane majanduskasv ühe protsendi ringis, reaalpalga kasv on aga 8 protsenti aastas. Ühest küljest on palkade konvergents hea, oleme aga arenenud tööstusriikidest veel maas ning selle pärast lähevad inimesed siit ka ära. «Inimesed lähevad Soome, Saksamaale, Rootsi, kus on kõrgemad palgad ja parem elatustase. Aeglasema majanduskasvuga aeglustub ka konvergents ning järelejõudmise aeg jääb pikemaks, kui me 10 aastat tagasi lootsime,» kommenteeris olukorda pankade makroanalüütikute arutelul «Kaua kestab majanduse stagnatsioon?» Swedbanki ökonomist Tõnu Mertsina.
Sama kiiret kasvu kui 2007. aastal või ka pärast kriisist taastumist lähiaastatel oodata ei ole. Samas on palkade ühtlustumine jõukamate naaberriikidega paratamatu.
«Meeldib see ettevõtjatele või mitte, peame olema innovaatilisemad ja muutma oma tööstuse struktuuri. Olukorras, kus kahe tunni tee kaugusel makstakse mis tahes töö eest tunduvalt suuremat palka, ei saa me teisiti hakkama, kui peame oma tööd tegema produktiivsemalt. Meil ei ole viivitamiseks aega, » tõdes LHV analüütik Heido Vitsur.
«Kui palka ei suudeta maksta, lähevad inimesed meilt lihtsalt ära. Ühed ettevõtted suudavad palka maksta ja võtavad inimesi juurde, teised aga ütlevad, et juba 600 euro juures on hing kinni. Pilt ei sa igaveseks selliseks jääda, » lisas ta.
Sama mure on ka Lätil ja Leedul, sealsed palgad on Eesti omadest kasinamad ning ka väljaränne on olnud tunduvalt suurem.
Mertsina kinnitusel on ettevõtted keerulises olukorras, kuna välisnõudlus on kehv. «Tööstuse käibe kasv on olnud suhteliselt nõrk, tänu sellele, et ekspordinõudlus on olnud väga tagasihoidlik ning hinnad on olnud languses.» Kui taastub välisnõudlus, siis paraneb ka ettevõtete kasumlikkus, mis seni on palgakasvuks kulunud.
«Kui äriplaan ei kannata palgakavu välja, siis on aeg äriplaan üle vaadata,» nentis ka SEB ökonomist Mihkel Nestor.