Külm käes: kas automootorit peaks enne sõitu soojendama?

Enne sõitu mootorisoojendamisele pole ühtset õiget vastust. Foto: Ardi Truija

Tavaliselt hakatakse auto peale rohkem mõtlema just külmade saabudes, see on ka loogiline, sest siis on auto sõiduks ettevalmistamisele kuluv aeg niikuinii suurem - tuleb puhastada lumest ning kraapida aknad jääst. Kas aga peaks enne sõitu laskma soojeneda ka automootoril? 

Postimees avaldab uuesti 17.10.2016 avaldatud artikli, milles esitatud soovitused on ajakohased ka praeguse külmaga.

Møller Auto teeninduse konsultandi Andrus Viraki sõnul on lihtne ja universaalne vastus see, et mootor tuleks käivitada sisuliselt vahetult enne sõidu alustamist, igasugune mootori tühikäigul soojendamine on pigem kurjast.

«Mootori kõikide sõlmede piisavaks õlituseks vajab mootor mõõdukaid pöördeid, seevastu tühikäigul töötamine võib eriti vanema mootori puhul tekitada olukorra, kus mõned olulised sõlmed ei saa piisavalt õlitust, mille tagajärjel kiireneb oluliselt nende kulumine,» selgitas Virak.

Tema sõnul oleks mõistlik lasta mootoril pärast käivitamist tühikäigul töötada vaid mõne sekundi, mootori töö ühtlustumisel võib julgesti sõitu alustada. «Kindlasti ei ole mõistlik äsja külmalt käivitatud mootorit kohe tema võimete piiril kasutada, sõidu algus võiks olla pigem rahulikum ning koormuste tõstmise võiks ette võtta mootori soojenedes,» lisas ta. «Suurem osa autoomanikke ei ärka vahetult ringraja ääres, mistõttu ei ole põhjagaasiga kohaltvõtt üldjuhul möödapääsmatu.»

Virak ütles, et mootori tervise ja pikema eluea huvides on välja töötatud rida erinevaid eelsoojendussüsteeme, mille ülesanne on vastavalt kas jahutusvedeliku või mootoriõli eelsoojendamine enne mootori käivitamist.

«Eelsoojendeid pakutakse nii autonoomseid kui võrgutoitel, need on reeglina mudelipõhised, mistõttu oleks sobiva lahenduse leidmiseks mõistlik nõu pidada margiesinduse teenindusega,» ütles mees.

United Motors sama meelt

United Motorsi tehnilise konsultandi Kaido Hiieleegi sõnul ei näe sõiduautode tootjad üldiselt ette, et mootorit tuleks enne sõitma hakkamist kohapeal tühikäigul soojendada.

«Me ei saa rääkida kõigi tootjate eest, kuid näiteks BMW ja MINI korral seda tegema ei pea. Pigem on see auto kasutajate seas levinud müüt, et tühikäigul soojendamine on kindlasti vajalik,» ütles Hiieleek.

Tegelikkuses võib see tema sõnul pika aja jooksul mootorit hoopis rohkem kahjustada. «Madala välisõhu temperatuuri korral soojeneb mootor tühikäigul väga aeglaselt, mis tähendab, et lisaks on ka mootori kütusekulu ning heitgaaside tase väga kõrge. Sõitma hakates ning mootorit kergelt koormates tõuseb mootori temperatuur kiiremini, mis mõjub positiivselt mootori kulumisele-, kütusekulule ja heitgaasidele,» lisas ta.

Siiski soovitab tehniline konsultant tungivalt külma mootoriga sõitma hakates hoiduda kõrgetest mootori pööretest ja suuremast mootori koormamisest.

«Seda võiks teha, kui mootor on juba enam-vähem töösoe. Sõites saavutab sõiduauto selle umbes 5–20 minutiga, olenevalt sõidukist, mootorist, välisõhu temperatuurist jne,» sõnas konsultant.

«Külmkäivitus just miinuskraadidega on igal juhul mingil määral mootorit koormav ning juba eelnevalt öelduna halva mõjuga ka kütusekulule ja heitgaasidele,» ütles Hiieleek.

Võimalusel soovitab ta kasutada mootori eelsoojendamist, kas sõiduki enda kütuse baasil toimivate eelsoojenditega (Webasto, Eberspächer) või elektriliste, kodusest elektrivõrgust toimivate eelsoojenditega (Defa, Calix).

Nende paigaldamist pakuvad nii margiesindused kui ka toodete edasimüüjad. Paljudel vanematel ja uutel sõidukitel on kütuse baasil toimivad eelsoojendid juba tehasest peal või saab selle uutele lisavarustusena juurde tellida. Eesmärk on mõlema lahenduse korral üks – eelsoojendada sõiduki mootorit ja/või salongi. Viimane sõltub süsteemist.

Silberautol teine arusaam

Silberauto järelteeninduse juht Veiko Pahkla teadis öelda, et üldine soovitus on tõesti selline, et peaks laskma kohapeal paar minutit automootoril käia ja siis juba võiks vaikselt sõitma hakata.

«Kui sõidukil ei ole peal mingeid muid lisakütte allikaid, siis oleks see kõige sõbralikum nii ümbritseva looduse kui ka sõiduki enda vastu,» lisas ta. Pärast paaritunnist seismist see tema sõnul kindlasti oluline ei ole, kui väljas ei ole muidugi ekstreemsed miinuskraadid.

Mootorisoojendamise vajadus on nii pluss- kui miinuskraadide puhul. «See kehtib mõlemal juhul, kõrgema välistemperatuuri puhul toimub mootori soojenemine töötemperatuurini lihtsalt kiiremini,» selgitas järelteeninduse juht.

«Kaasaegsetel mootoritel tekib jääksoojust palju vähem kui vanematel, mille tõttu soojenevad kaasaegsed mootorid suhteliselt aeglaselt,» rääkis Pahkla.

«Salongi kiiremaks ülessoojendamiseks kasutatakse erinevaid mooduseid ja selles osas ei ole kindlasti midagi ette heita – seda just diiselmootorite puhul. Bensiinimootorid soojenevad kiiresti nii talvel kui ka suvel,» lisas ta.

Pahkla sõnul peaks paariminutilisest kohapeal soojendamisest piisama, kui temperatuur on kusagil miinus viie kraadi ümber. «Mida külmem on, seda rohkem võiks lasta mootoril käia, kuid kindlasti mitte üle kümne minuti. Võiks võtta sellise reegli, et kui harjaga ring ümber auto tehtud ja esiaken on sulanud, siis võiks ka sõitu alustada,» soovitas ta.

Pahkla ütles, et termostaat peaks autol kindlasti korras olema, sest vastasel juhul ei lähe ka kõige «kuumaverelisem» mootor korralikult soojaks.

«Meie kliimatingimustesse soovitaks kindlasti autole autonoomset lisakütet. Sellega saab hommikul oma sõiduki soojaks teha juba enne toast väljaastumist ja ära jääb ka igahommikune tüütu akende kraapimine. Halvad ei ole ka juhtmega elektrikütted, kuid voolupesa puudumise tõttu ei saa seda just igal pool kasutada,» ütles ta.

Kõige õigema vastuse jaoks oleks mõistlik pöörduda oma auto margiesinduse poole.