Tasakaal töö ja palve vahel

Pirita kloostri sõber Lagle näitab kloostri külalistemaja numbrituba. Foto: Liis Treimann

Pirita klooster peab ennast üleval hotelli abil, kus töötavad ainult õed, kes teevad kõiki töid.

Juba Püha Birgitta nägi ette, et klooster peab ennast ise ära majandama. Keskajal oli birgitiinide seas väga palju aadlidaame, kes tulid kloostrisse oma kaasavaraga, milleks enamasti oli maa. Omal ajal oli terve Viimsi poolsaar kloostri oma. Maal elasid rentnikud, kes maksid selle kasutamise eest.

«Väga paljud arvavad, et klooster elab taevamannast, aga see ei ole nii,» rääkis Lagle Parek, kes on kloostriga seotud olnud viimased 15 aastat.

Kloostri töö korraldamisel on kõige olulisem leida tasakaal palvetamise ja töö vahel. «Tähtis on see, et inimene tuleb kloostrisse ja peab siin vastu. Kui tema jaoks ei ole elus kõige tähtsam palvetamine, siis inimene siin vastu ei pea,» rääkis Parek.