Tuleohutuse tagab mõõdulint ja kaine mõistus

Puuriit peab majast olema vähemalt nelja meetri kaugusel. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Päästeamet on inimeste harimiseks välja töötanud väga lihtsa skeemi, kuidas tuleohutust tagada, kusjuures mõõdulindiga saab suure osa tööst tehtud.

Aastaringselt kasutuses olev pliit või kamin vajaks tuleohutusspetsialist Kaur Tammepuu sõnul ülevaatust vähemalt paar korda aastas, kirjutab Anne-Ly Sumre Saue valla lehes Koduvald. «Need juhud, kus pliidiplaadil on praod sees, nii et leek käib kergelt juba välja, aga vanaema paneb ikka poti tulele, ei ole harvad,» toob mees näite.

Aga ka sellest, kui pliidisuu ees paistab kõik korras olevat, ei ole veel väga kasu. Ka lõõrid-korstnad vajavad regulaarset puhastust. «2015. aasta novembriks tuli seaduse järgselt kõik küttekehad üle vaadata ja omada kinnitavat akti. Nüüd, aasta hiljem, on nii, et meie korstapühkijad suunduvad ära Soome, sest Eesti rahvas näib arvavat, et enne järgmist viit aastat pole vaja midagi teha. Tööd korstnapühkijatel lihtsalt pole,» teab Tammepuu. Aga selle vahepealse nelja aastaga võivad asjad minna nii käest ära, et kui spetsialist lõpuks jõuab, tuleb küttekeha töökorda ja ohutuks timmimise eest sadu eurosid välja käia. Rääkimata sellest, et selle nelja aasta jooksul võib mõni õnnetus juhtuda.

Ameti soovitused tuleohutuse kontrollimiseks. Foto: Päästeamet

Käi majapidamine mõõdulindiga üle

Paljudes kodudes ladustatakse puuhalud otse kamina või ahju kõrvale ja ette. Vahel laotakse suisa kunstipäraselt riita ja tuntakse uhkust, üldse aru saamata, et midagi valesti tehakse. Päästeameti juhendil on aga selge soovitus: kui on lahtine kolle, peaks ava ees olema põlevmaterjaliga vahet vähemalt 750 mm, külgedelt 150 mm.

Kui on uksega küttekolle, siis on vastavad numbrid 400 ja 100 mm. Prügikonteinerid peaksid olema majaseinast vähemalt kaks meetri, puukuur või -riit vähemalt nelja meetri kaugusel. «Päris tihti tuleb ette seda, et võetakse ahjukuum tuhk ja viiakse see kilekotis plastikust prügikonteinerisse. Kui see peaks süttima ja konteiner toetub vastu maja seina, siis...» jätab Tammepuu tagajärjed kõva häälega välja ütlemata.

Grill tuleks paigutada majast ja terrassist vähemalt kahe meetri kaugusele, lõke kaheksa meetri kaugusele. «Ja kulupõletamine on üldse Eesti vabariigis keelatud,» tuletab spetsialist sügistööde kontekstis meelde.

Tulekustutist on abi, kui seda kasutada osatakse

Tulekustuti võiks olla koduse majapidamise esmane ohutusvahend, aga kasu on sellest ainult siis, kui seda kasutada osatakse. Tammepuu soovitab kõikidel pereliikmetel teha läbi väike õppus. Mingi teoreetilise teadmise saab muidugi ka internetist ja kasutusjuhendist, aga tõekriteerium on ikka praktika. «Kui näiteks töökohas tehakse tuletõrjeõppusi, minge proovige kindlasti järele,» soovitab spetsialist. Aga koju võib soetada ka ühe kustuti kohe täitsa katsetamiseks. Tulekustuteid on kolme tüüpi: pulber-, vaht- ja süsihappegaasiga kustutid. «Mina soovitan vaht- või süsihappegaasi oma. Pulberkustuti on küll kõige soodsam, aga kui seda on vaja kasutada, siis on rikutud mitte ainult põlev koht, vaid ka kogu ümbrus ja esemed,» soovitab Tammepuu.

Tõsi, seaduseandja tulekustuti omamist kohustuslikuks ei ole teinud. Küll aga on kohustuslik suitsuandur. «Sellega on jälle sama lugu, et kohustus on omada üht andurit terves majapidamises, olgu selleks kahetoaline korter või kolmekorruseline häärber. Kaine mõistus ütleb, et viimases jääb ühest selgelt väheks,» soovitab Tammepuu asja ratsionaalse pilguga vaadata.

Elektriseadmete ebaõige kasutamine

Kõiki juhtmeid televiisorilt ja külmkapilt ei pea küll igapäevaselt stepslist välja sikutama, küll aga nimetab Tammepuu kitsaskohana näiteks igasuguste telefoni- ja arvutilaadijate jms kasutamist. Nimelt on tema sõnul enamike nende kasutusjuhendis kirjas, et kui laetavat seadet taga ei ole, peaks need ka vooluvõrgust välja võtma – need kuumenevad üle, tekivad lühised, plastmasskorpus võtab kergesti tuld.... «Aga kui paljud meist igapäevaselt mobiili akulaadi- ja voolust lahti ühendavad?» viskab Tammepuu küsimuse õhku.

Märksõnaks hooletus

Enamike tulekahjujuhtumite taga on hooletu käitumine. Suitsetamine voodis ja sellest tekkiv tulekahju on juba omaette klassika. Samamoodi hõõguvate konide prügi hulka poetamine ja juba eelnevalt mainitud kuum tuhk, mida hoitakse-kallatakse valest materjalist ämbritesse-konteineritesse. «Just oli juhtum, kus memmeke pani õhtul enne magamaminekut tuha ämbrisse ja ütles kaasale, et küll hommikul viib välja, ei hakka pimedas minema. Nii oldi ses majapidamises tehtud juba aastakümneid, kõik olid sellest harjumusest teadlikud. Ainult et ühel hommikul toodi majast välja mõlema vanainimese surnukehad,» soovitab Joel noorematel inimestel tähelepaneliku pilguga käia üle ka eakamate lähedaste majapidamised.

Ja loomulikult küünlad. Kas nad asuvad mittepõleval pinnal, kas läheduses ei ole kergestisüttivaid materjale, kas aknast tulev tuuleiil võib puhuda kardina küünla lähedale, kas põlev leek jääb nii lapse käte- kui kassi hüppeulatusest välja? «Paradoks on muidugi selles, et kelle elus pole tuli kahju ja kurja teinud, neist lähevad hoiatused kaarega mööda. Kes korra laksu on saanud, need oskavad selle peale mõelda,» resümeerib Kaur Tammepuu.