/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2016/09/15/5837289t1h3204.jpg)
Rahandusminister Sven Sester on teinud valitsusele ettepaneku kutsuda riigikogulastest riigifirmade nõukogude liikmed oma kohtadelt tagasi, lõpetamaks võimaliku vastuolu põhiseadusega.
Sester tegi ettepaneku riigikogulased riigifirmadest tagasi kutsuda (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Lähtudes õiguskantsleri seisukohast, et tänase korralduse juures ei tohiks riigikogu liikmed riigi äriühingute nõukogudesse kuuluda, teen valitsusele ettepaneku selle küsimuse juurde tagasi tulla ning riigi tegevus seadusega vastavusse viia,» ütles Sester BNS-ile.
Tema ettepaneku kohaselt tuleks peale valitsuse heakskiitu nädala jooksul kõik parlamendi liikmed, kes esindavad riigi huvisid, riigi äriühingute ja riigi asutatud sihtasutuste nõukogudest tagasi kutsuda. Lisaks peaks rahandusministri ettepaneku kohaselt valitsus edaspidi jätma riigikogulased riigifirmade ja riigi asutatud sihtasutuste nõukogudesse riigi esindajana valimast ja ametisse nimetamast.
«Juba 2008. aastal asus toonane õiguskantsler Allar Jõks seisukohale, et riigikogu liikme kuulumine riigi osalusega äriühingusse on vastuolus nii ametite ühitamatuse põhimõttega kui võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttega. Nii Allar Jõksi kui tänase õiguskantsleri Ülle Madise samasisulised seisukohad näitavad, et see asi tuleb korda teha, enam ei saa olla mingit kaksipidi mõistmist,» rääkis Sester.
Õiguskantslerite hinnangul võib olla põhiseadusega vastuolus kui riigikogule alluv valitsus omaks teisest küljest võimu riigikogulaste üle, kes on nimetatud nõukogudesse.
«Kui riigikogu liikmed saaksid kuuluda riigi osalusega äriühingu või sihtasutuste nõukogudesse, saaks täidesaatev võim neile pakkuda olulisi õigusi, võimalusi ja hüvesid ning igal ajahetkel jätta riigikogu liikme neist ilma. Säärane mõjutamine võib vähendada sõltumatust ning on võimude lahususe vaatest lubamatu,» ütles Madise septembri alul.
Rahandusministeerium küsis riigikogu liikmete riigi äriühingute ja sihtasutuste nõukogusse kuulumise lubatavuse kohta õiguskantsleri seisukohta seoses riigi osaluspoliitika valge raamatuga, mida arutati valitsuskabinetis 7. juulil. Valitsuskabinet ei jõudnud selles küsimuses üksmeelele ning lepiti kokku, et teema juurde tullakse tagasi. Valitsusliidu erakonnad on selles küsimuses ka praktikas erineval moel toiminud – IRL ja SDE ei nimeta oma riigikogu liikmeid nõukogudesse, Reformierakond nimetab.
Käesoleva aasta oktoobri seisuga on kokku 12 riigikogu liiget 10 riigifirma nõukogus. Sihtasutustest on parlamendi liikmeid nimetatud 25 kohale 18 sihtasutuses, millest keskkonnatasude seaduse alusel on riigikogu ise Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) nõukogusse määranud neli riigikogu liiget.