/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2008/10/22/85631t1ha287.jpg)
Valuutavahetusfirma Eurexi juhi Mihkel Rõugu sõnul on nõudlus valuutavahetusteenuse järele pärast Eesti eurole üleminekut oluliselt vähenenud.
Eurex: nõudlus valuutavahetuse järele on oluliselt langenud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Vähenemine on toimunud enam-vähem sellisena, nagu eelmise aasta lõpus prognoosisime – 70 protsenti,» ütles Rõuk BNSile. Enda sõnul ei ole ta kahjuks täheldanud veel eurot mittekasutavate naaberriikide valuutavahetajate märgatavat huvi kasvu Eestist suures koguses eurode hankimiseks.
Rõuk rääkis, et Eurexi pakutavate teenuste seas on käibe poolest suurima osatähtsusega makseteenuste osutamine. «Sularaha töötlust ja vedu pakub ASi Eurex Capital tütarfirma OÜ Eurex CS ja antud teenuse osakaal kontsernis kasvab iga kuuga,» lausus ta.
Rõuk märkis, et edukaimat teenust on raske nimetada, paljud teenused on omavahel tihedalt seotud ja ilma üheta ei oleks võimalik müüa ka teist. «Eurexi jaoks on endiselt oluline valuutavahetuse teenus, mida olema kaua ja suhteliselt edukalt teinud. Siiski näeme tulevikus makseteenuste osakaalu kiiret kasvu ja töötame ka uute teenuste turuletoomise nimel.»
Eurex esitas finantsinspektsioonile taotluse makseteenuste osutamiseks tegevusloa väljastamiseks eelmise aasta oktoobris, rääkis ta. «Avaldus on menetluses ja tänaseks pole tegevusluba meie teada veel ühelegi Eesti makseasutusele väljastatud.»
Vastavalt makseasutuste ja e-raha asutuste seadusele võivad need äriühingud, kes osutasid makseteenustena käsitletavaid teenuseid juba enne seaduse jõustumist mullu 22. jaanuaril, nimetatud teenuste osutamist jätkata ilma vastavat tegevusluba omamata kuni tänavu 30. aprillini. «Kuna Eurex on nii-öelda makseteenuseid osutanud juba 1999. aastast, siis sellest ka meie võimalus hetkel nende teenuste osutamisega jätkata,» selgitas Rõuk.
Küsimusele, miks on 1. veebruarist suletud Eurexi Tallinnas Pronksi tänaval asunud kontor, vastas Rõuk, et Pronksi tänaval asus mõned aastad tagasi Eurexi peakontor. «Peakontori kolimisega Estonia puiesteele võeti vastu otsus Pronksi tänava kontor sulgeda. Kuna selle kontori külastatavus oli endiselt kõrge, lükati sulgemise otsust kogu aeg edasi. Euro tulek andis lõpuks selgema põhjuse sulgemise otsus realiseerida,» rääkis ta.
Küsimusele, kas on veel sulgemisi plaanis, vastas Rõuk, et kontorite külastatavust jälgitakse pidevalt ja kontorite sulgemise otsused tehakse, kui külastatavus ei ole piisav, et kontor töötaks kasumlikult ning kui leitakse ka, et selle parandamiseks pole võimalik muudatusi teha.
Eurex teenis 2010. aastal auditeerimata andmeil seitse miljonit krooni kasumit. 2009. aastal oli kasum kaks miljonit krooni. Rõuk lisas, et ettevõtte müügitulu kasvas aastaga üle 15 protsendi.