/nginx/o/2016/10/13/5952291t1hdb11.jpg)
Ajal, mil kinnisvaraturg rühib nii Eestis kui mujal maailmas taas jõudsas kasvutempos, muutub mure järgmise kinnisvaramulli lõhkemise pärast järjest reaalsemaks. Majandusanalüütik Kristjan Lepik kinnitab aga, et vähemalt järgmised kaks-kolm aastat on kinnisvaraturg paremas seisus kui aktsiaturg.
Kui eelmise kinnisvaramulli lõhkemisele 2006.-2007. aastatel oli iseloomulik see, et kinnisvarahinnad läksid kõrgeks, siis majandusanalüütik Kristjan Lepiku sõnul ei ole kinnisvaraturu tervise hindamisel hinnaliikumine nii oluline kui palgakasvu näitajad.
Nimelt, erinevalt eelmisest kinnisvarabuumist - kus lõpuks oli vaja inimesel ühe ruutmeetri kinnisvara ostmiseks vähemalt kolmekordset keskmist palka - on keskmine palgatõus täna olnud märksa kiirem kui kinnisvarahindade tõus. Neid näitajaid arvestades ei ole Lepiku kinnitusel Eestis kinnisvaramulli, vaid pigem on tegemist terve turuolukorraga.
Küll aga on kindlasti kinnisvaramull tabanud muud maailma, iseäranis kui vaadata näiteks Austraaliat ja Rootsit. Arvestades, et Eestis tegutsevad pangad on Rootsi päritolu, siis kindlasti võib Rootsi kinnisvaramulli lõhkemine ka eestlastele mingit mõju avaldada. Ennekõike ennustab analüütik aga kinnisvaramulli lõhkemisel valusaid tagajärgi paljudele välisturgudele.
Olles tihedalt seotud aktsiaturu arengutega, on Lepik seisukohal, et vähemalt kahe-kolme aasta lõikes on kinnisvaraturg paremas seisus kui aktsiaturg. Küll aga soovitab ta tavainimesel oma kodulaenuintressid ära fikseerida, kuna tänane euribori langus ei kesta igavesti ja varsti hakkavad ka intressimäärad kasvama.
/nginx/o/2016/10/13/5952431t1h6b99.jpg)
/nginx/o/2016/09/15/5838807t1h8c98.jpg)